Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Ekspert selgitab: kuidas vältida kinnisvara eest üle maksmist

Reaalsed tehinguhinnad on alati olnud müügipakkumistest madalamad.
Reaalsed tehinguhinnad on alati olnud müügipakkumistest madalamad. Foto: Shutterstock

Korterite müügipakkumiste ja tegelike tehinguhindade vahe on tihti kümnetes protsentides ning ülearu kõrged müügihinnad võivad kinnisvaraostja segadusse ajada.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et sõltuvalt linnast võib müügipakkumiste ja tegelike hindade vahe olla paarikümnest mitmesaja protsendini ja kinnisvarasektori suhtes võõras inimene ei pruugigi aru saada, kui palju tegelikult huvipakkuv korter väärt on.

«Reaalsed tehinguhinnad on alati olnud müügipakkumistest madalamad. Inimese loomuses on oma vara väärtustada kõrgemalt, kui seda teevad kõrvalseisjad. Tihti ei arvestata elamispinna amortisatsiooniga, samuti hinnatakse tegelikkusest kõrgemalt juba vananenud küttesüsteeme, lisaks väärtustatakse üle oma kätega tehtut, mis ostja jaoks hoopis lisaremondikulu võib tähendada,» loetles Teder.

Teder lisas, et vara müüja soovivatel inimestel pole käepärast adekvaatset andmebaasi. «Kasutatakse kinnisvaraportaalide infot, kus juba on paljud pakkumised ülehinnatud ning lisatakse sinna veel otsa oma sentimentaalsusest tulenev lisasumma. Sisuliselt on tegemist lumepalliefektiga, kus igale järgnevale korterile krutitakse veel hinda peale,» selgitas ta.

Kuna tehingute andmebaas on kättesaadav vaid litsentseeritud kinnisvarahindajatele, siis ainsaks mõistlikuks lahenduseks ongi tellida konkreetse korteri ostusoovi korral sellele eksperthinnang ehk rahvakeeli hindamisakt. «Kes laenuga ostab, peab hinnangu tellima niikuinii, kuid pooled tehingud tehakse turul omavahenditest ja just siin ongi suurem risk vara eest üle maksta, lisas ütles Teder.

«Mõni ostja ongi erilise elamispinna eest valmis rohkem maksma, kui on võrreldavate tehingute baasilt tuletatud turuväärtus, kuid seda oleks vähemalt kasulik teada, kas ja kui palju üle makstakse,» lisas Teder.

Tagasi üles