/nginx/o/2019/12/08/12795387t1h873b.jpg)
Kui vaadata viimaste aastate Tallinna korterituru müügistatistikat, siis uute korteritega tehtud tehingud moodustavad stabiilselt ligi 30 protsenti kogu korterituru tehingutest. Korterite keskmine hind tõuseb, ent nõudluse vähenemist ei paista kuskilt, vahendab kinnisvaraportaal City24.
«Hinnatõus on olnud märkimisväärne ja on ilmselt peamine faktor, mis nõudlust võiks alla tõmmata, ning küllap hindade kasvule ühel hetkel sein ikkagi vastu tuleb,» märgib Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Tema sõnul võime makromajanduse või poliitika mõjudest kinnisvaraturule ja pankade poliitikast rääkida lõputult, aga suures plaanis on uue kinnisvara ihalusele vastu seista keeruline, sest inimestele lihtsalt meeldib sõna «uus».
«Uus tekitab kirge, sõna «uus» nägemine paneb meid ostuotsust langetama,» selgitab Reino.
Domus Kinnisvara konsultandid on täheldanud, et tänapäeval sisuliselt keegi ei osta enam kapitaalremonti vajavat korterit, et selles ise elama asuda. Selliseid kortereid ostavad vaid spekuleerijad ja väikeinvestorid, kes vuntsivad korteri üles ja müüvad selle uue korterina maha.
«Z-generatsioon ja suur osa Y-generatsiooni vaatab kohe kindlasti uute korterite suunal, sest neid ei ahvatle ammugi mingid torustike remondid või korteriühistu rohkem kui 100-pealise värvikireva seltskonnaga puid ja maid jagada remondifondi summade suuruse ja sihtotstarbe pärast,» leiab Reino.
Loe rohkem SIIT.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)