Peatselt kohustuslik: soovitused, kuidas vingugaasiandurit kasutada

Vingugaasiandur. Foto: Urmas Luik

Päästeliidu andmetel saavad Eesti päästjad aastas umbes pool tuhat väljakutset, mille põhjuseks on vingugaas. Õnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud ja mitmed juhtumid viinud kahetsusväärselt inimeste elu kaotuseni. ERGO kindlustuse andmetel on ka sagenenud kindlustusjuhtumid, kus gaasiseadmete iseseisev parandamine on tekitanud ohtliku olukorra.

Kahjuks ei ole paljud veel teadlikud, et alates 2018. aastast on vingugaasiandur kohustuslik kõikides eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade – näiteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Alates 2022. aastast on vingugaasiandur aga nõutud laiemalt kõikides eluruumides, kus asub põlemisprotsessiga seotud küttekolle, näiteks ahi või kamin. Õnnetuste ärahoidmiseks tuletavad Päästeliit ja ERGO kindlustus meelde, mida tasub teada vingugaasist ja seda tuvastavast andurist.

«Vingugaasi füüsikalised omadused sarnanevad väga õhu omadustega – nimelt on ta lõhnatu, värvitu ja maitsetu, kuid erinevalt õhust on tegemist inimestele ja paljudele teistele elusolenditele väga mürgise gaasiga,» selgitas Päästeliidu tegevjuht Kaido Taberland.

Vingugaas tekib mis tahes süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk mittetäielikul põlemisel. «Enamasti on õnnetuste põhjustajaks näiteks liiga vara suletud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit, halva tõmbega gaasiboiler, valesti paigaldatud või parandatud küttekolle,» lisas Taberland.

ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko paneb südamele, et kõiki kodutarbija jaoks tüüpilisemaid gaasiseadmeid nagu gaasiveesoojendi, gaasipliit ja -katel tuleb lasta regulaarselt kontrollida. «Mingil juhul ei tasu kahtluse korral seadmeid ja paigaldisi iseseisvalt hooldama või parandama hakata. Lisaks võib gaasiseadmega eluruumides õnnetuse kaasa tuua mis tahes remont, mille käigus muutub õhu liikumine eluruumis, näiteks vannitoaukse või köögikubu vahetus,» rõhutas ta.

Vingugaasi sissehingamine võib põhjustada vingumürgistuse. Selle diagnoosimine on keeruline, sest sümptomid on sõltuvalt mürgistuse tõsidusest väga erinevad. Kerge mürgistus põhjustab iiveldust, peavalu ja muid kergele gripile viitavaid sümptomeid. Raskem mürgistus võib tekitada südame rütmihäireid, koomat, teadvusekaotust ja isegi surma. Mürgistuse aste sõltub kahest tegurist – vingugaasi kontsentratsioonist õhus ning vingugaasiga saastunud õhus viibimise ajast. 

Vingugaasianduri kasutamise meelespea:

• Pea meeles, et suitsuandur ja vingugaasiandur on kaks erinevat asja ning üks ei asenda teist. Kui suitsuandur paigaldatakse tavaliselt lakke, siis vingugaasiandur enamasti seinale hingamisteede kõrgusele.
• Hakates paigaldama vingugaasiandurit, tutvu esmalt seadme kasutusjuhendiga ja järgi seal väljatoodud õpetusi (sest iga andur on pisut erinev).
• Üldine soovitus on paigaldada andur küttekolde lähedale seinale hingamisteede kõrgusele. Magamistoas võiks andur olla voodikõrgusel ja lastetoas laste liikumiskõrgusel. Loe kasutusjuhendist, kui kaugele küttekoldest tuleb vingugaasiandur paigaldada. Üldiselt on nõutud vahemaaks umbes 1–3 meetrit.
• Pea meeles, et üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis. Kui on oht vingugaasi tekkele ka teistest ruumides, paigalda sinna eraldi andur.
• Ära paigalda andurit ventilatsioonisüsteemi või õhulõõride lähedale.
• Vingugaasiandur paigalda seinale kindlalt, tegutse vastavalt kasutusjuhendile. Väldi teibi kasutamist.
• Anduri töökorda kontrolli kord kuus.
• Tea, et teatud hulk vingugaasi tekib iga põlemise juures ja väga väiksele kogusele andur ei reageeri. Vingugaas annab heliga märku siis, kui anduris olev sensor on tuvastanud teatud hulga vingugaasi kindla perioodi jooksul ja olukord muutub ohtlikuks.