:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/12/27/12835566t1hce64.jpg)
Kaks kolmest Eesti elanikust elavad kortermajades, mis on ehitatud aastail 1961–1990 ja see tähendab, et varem või hiljem tuleb enamik neist majadest renoveerida.
Kaks kolmest Eesti elanikust elab renoveerimist vajavas kortermajas
Kortermaja renoveerimise kasulikkust tõendavad faktilised andmed: renoveerimata kodude soojapidavuse tase on 40 kuni 60 protsenti madalam kui renoveeritud kodudel. Neid tulemusi näeb kõige paremini kuu lõpus kommunaalteenuste arvel – külmal aastaajal läheb renoveerimata hoonetes iga energiale kulutatud viie euro kohta neli eurot kütte eest tasumiseks.
Renoveerimine ja isolatsioon on olulised ka vanemate individuaalelamute omanike jaoks. Kuid ainuüksi tahtmisest midagi muuta ei piisa. Üks tähtsamaid otsuseid on õige soojusisolatsiooni ja fassaadi välisvooderduse valimine.
«Kompleksne soojusisolatsioonilahendus välisseintele koos täiendavate meetmetega võib vähendada kütteks mineva energia kulusid kuni 70 protsenti. See ei peaks kedagi üllatama, sest ainuüksi seinte kaudu võib kaotada kuni 40 protsenti soojusest. See koos sooviga suurema mugavuse järele on põhjus, miks kortermajade renoveerimise määr igal aastal kasvab. Samuti teeb kinnisvara väärtuse kasv pärast renoveerimist sellest kindla kasumiga investeeringu,» ütles ROCKWOOLi müügiesindaja Paul Wells.
Innovatsioon tagab pikaajalise vastupidavuse
Wellsi sõnul valitakse välisseina isolatsiooniks kõige sagedamini erinevaid krohvitud või tuulutatava fassaadi lahendusi, kus soojusisolatsiooniks on kivivill, polüstüreenvaht või polüuretaan.
Värskeimate uuenduste ülevaates tõstab Wells esile kivivilla kui materjali, mis pakub alati uuenduslikke lahendusi, ja tuulutatavaid fassaade, mille populaarsus praegu hoogsalt kasvab. Kõige olulisem põhjus on mugavus – sellise fassaadi võib panna paika kas või talvel, samas kui krohvitud fassaadidega saab töötada ainult siis, kui õhutemperatuur on üle pluss viie kraadi. Samuti läheb tuulutatava fassaadi hooldamine vähem maksma ja on lihtsam.
«Nende fassaadide tuulutusvahe laseb niiskusel välja pääseda ja hoiab seinad kuivemana. See takistab niiskuse majasse pääsemist ja niiviisi ei saa hallitus tekkida. Sama tähtis on tõsiasi, et sellised fassaadid ja nendes kasutatud materjalid tagavad parema tuleohutuse ja kujutavad endast pikaajalist lahendust. Turul pakutakse isegi suurendatud väliskihi vastupidavusega kivivillaplaate, mille teeb võimalikuks ainulaadne kahekordse tihedusega koostise tehnoloogia,» ütles Wells.
Raha kokkuhoid ei tasu end ära
Selleks, et ära kasutada tuulutatavate fassaadide parimaid omadusi, tuleb kinni pidada mõningatest põhireeglitest. Ehitamisel võidakse teha vigu, mille põhjuseks on sageli soov raha kokku hoida seal, kus kulude vähendamine ei ole soovitatav, näiteks kasutavad inimesed välisseina isolatsiooniks tihti siseruumide jaoks mõeldud tooteid või sobimatuid voodrimaterjale. «Me ei soovita valida kõige odavamaid tooteid – hind näitab üpris hästi toote eluiga ja värvi kvaliteeti,» rääkis Wells.
Samuti peavad materjalidel olema head soojustusomadused. Tuulutatava fassaadi jaoks mõeldud kahekordse tihedusega kivivillast plaadid on kaks korda kasulikumad, sest neil on nii soojusisolatsioonikiht kui tuuletõkkekiht.
«Tänane turg pakub piisavalt valikuid, seepärast on oluline kaaluda nende eeliseid ja halbu külgi, et leida see, mis sobib sulle kõige paremini. Tuleb meeles pidada, et fassaad, mille sa praegu paned, peab sind teenima veel paljudel tulevastel aastatel. Seega peame olema kindlad, et meie kodud oleks võimalikult mugavad,» märkis Wells lisaks.