Kinkeleping või testament? Asjatundja selgitab, kumb neist kasulikum on

Kinkeleping või testament? Foto: Shutterstock

Sageli pöördutakse notari poole küsimusega, kumb on kasulikum – kas kinkimine või pärandamine. Sellele on raske üheselt vastata, sest mõlemal tehingul on oma plussid ja miinused ning erinevad juriidilised tagajärjed, kirjutab Märt Kaarov Arco Vara blogis.

Kinnisvara kinkeleping sõlmitakse enamasti sugulaste või muul moel lähedaste isikute vahel. Kinnisvara vahetab omanikku kohe, kui osapooled on lepingule alla kirjutanud. Juhul kui kinkija soovib peale lepingu sõlmimist kinnisvara ise kasutada, tuleb sõlmida isikliku kasutusõiguse leping. See tagab kinkijale kindluse, et tal on õigus kinnisvara kasutada oma elupäevade lõpuni ning uus omanik ei saa sellega tehinguid teha.

Kinkelepingu sõlmimine pole aga sugugi soodne. Lepingu notaritasu oleneb kinnisvara väärtusest, üldiselt on see 0,2 protsenti tehingu lõppsummast. Lisaks tuleb kinnistusraamatusse tehtava kandemuudatuse eest tasuda riigilõivu. Kinkelepingust saab teatud juhtudel ka taganeda, kuid see ei tähenda, et kinnisvara läheb automaatselt tagasi kinkijale. Kinkelepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus, arvestada tuleb ka sellega kaasnevate seadustega.

Testament on pärandaja tahteavaldus, mille kohaselt pärib selles nimetatud vara nimetatud isik. Testamendi tegemist tuleks eriti kaaluda neil, kes pole ametlikult abielus või kellel on lapsi mitmest abielust ja suhtest. Testament aitab vältida pärandvara killustumist arvukate pärijate vahel ja vähendab vara majandamisega seotud probleeme.

Testamendi teinud isik võib oma eluajal varaga teha, mida soovib, näiteks seda müüa või kinkida. Testamenti võib igal ajal ümber teha, kuid liiga tihedad meelemuutused võivad viidata puudulikule teo- ja otsustusvõimele. Mõistliku ajavahemiku järel testamendi uuesti tegemine ei tohiks siiski küsitavusi tekitada.

Testamenti saab teha kodus omal käel, kuid tähtis on, et tegemist oleks isiku viimase tahtega. Kindlasti peab testamendil olema selle tegemise kuupäev ja aasta ning loomulikult testeerija nimi ja allkiri. Koduse testamendi tegemine ei maksa midagi. Miinuseks on aga see, et kodust testamenti tuleb testeerijal uuendada kuue kuu möödudes, muidu kaotab see kehtivuse. Koduste testamentide probleemiks on ka võltsimine, seega on alati soovituslik teha notariaalselt tõestatud testament. See maksab umbes 40 eurot, abikaasade vastastikune testament 50 eurot.

Ainult notaritasu suurusest ei saa aga lähtuda. Otsuse langetamisel peaks võimalikest kulutustest enam mõtlema juriidilistele tagajärgedele. Näiteks sellele, kas isik soovib, et tema vara läheb pärijatele üle tema eluajal või pärast tema surma.