Kuidas siis ikkagi on: kuhu paigaldada suitsu- või vingugaasiandur?

Vingugaasiandurid. Foto: Mihkel Maripuu

Tulesurmade arvult on Eesti Euroopas esirinnas. Enamik neist võinuks aga olla olemata, kui tulekahju oleks avastatud algfaasis. Põleng areneb eluohtlikuks väga lühikese ajaga, mistõttu tuleb selle teke võimalikult kiiresti avastada, seletab maakler Katherine Ojaliiv Arco Vara blogis.

Heaks vahendiks raskete tagajärgede ärahoidmisel on tulekahjusignalisatsiooniseade ehk suitsuandur. Alates 2009. aastast on need kohustuslikud ning see kehtib eranditult iga kodu kohta. 

Suitsuandur reageerib põlemisel tekkiva suitsu tahmaosakestele. On andureid, mis tuvastavad tulekahjuohu optilise anduri abil, kuid on ka temperatuuriandureid. 

On ka selliseid uue aja seadmeid, mis teavitavad kodu süttimisest mujal viibivat omanikku. Kui tuba hakkab täituma suitsu- või vingugaasiga, hakkab anduri signaal tööle ning suitsu või vingu levimisel edastab seade häireteate ka turvafirma juhtimiskeskusesse, sealt võetakse omanikuga kohe ühendust. Üks sellistest uue aja seadmetest on Nublu suitsu- ja vinguandur.

Suitsuandur paigaldatakse elamu igale korrusele ruumi lakke nii, et suitsul oleks takistusteta juurdepääs andurini. Soovitatav on paigaldada andur ruumi keskossa, kus miski õhuvahetust ei häiri.

Suitsuandurit ei panda kööki, vannituppa ega sauna, kus need võiksid asjatult tööle rakenduda. Anduri töövõimet on soovitatav kontrollida kord kuus, vajutades vastavale nupule. Kui anduri eluiga hakkab lõpule lähenema, annab seade sellest märku kas signaali või vilkuvate tuledega, mõne toote ekraanile ilmub ka kiri «end» (tõlkes: lõpp). Sel juhul tuleb uus andur osta, sest seadmes olev sensor on lihtsalt oma aja ära elanud.

Erinevalt suitsust, mida on võimalik silmaga näha, on vingugaas lõhnatu ja värvitu ning ohtlik juba väga väikeses koguses. Õnnetuste ärahoidmiseks tuleb veenduda, et kütteseadmed on töökorras ja hooldatud.

Toas leviva vingugaasi aitab õigel ajal avastada vingugaasiandur. See on kohustuslik kõigis kodudes, kus asub gaasiboiler või on kasutusel tahkekütteseadmed.

Vingugaasiandur reageerib põlemisjääkidele ehk süsinikoksiidile. Kõige rohkem võib vingugaasi tekkida, kui ahju siiber liiga vara suletakse või kui küttekeha on katkine või hooldamata. Vingugaasi võivad tekitada ka näiteks rikkis gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit või töötava mootoriga auto garaažis.

Paljud on arvamusel, et vinguanduritest pole keskküttega kortermajades mingit kasu. Kuid põlemisprotsessis eraldub ving palju varem kui suits ja tänu vingugaasiandurile on võimalik põlengu teket palju kiiremini avastada.

Vinguanduri paigaldamisel on kõige olulisem järgida tootja juhiseid ehk lugeda korralikult läbi kasutusjuhend. Iga andur on erinev, seega on erinevad ka paigaldusnõuded. Kindel on vaid see, et erinevalt teistest tulekahjuanduritest ei paigaldata vinguandurit lakke, vaid seinale.