Pilt selgeks: kas keldriboks kuulub korteri juurde või mitte?

Kõige parema ülevaate annab kinnistusraamat. Foto: Shutterstock

Sage detail, mis kuulutustes silma hakkab, on «korteri juurde kuulub keldriboks ja parkimiskoht». Kas ikka kuulub? 

Muidugi sõltub see sellest, kuidas keegi defineerib sõna «kuuluma», kirjutab maakler Gätlin Vesset Arco Vara blogis.

Kinnisvaraturg on väga kirju. Müüvad nii vahendajad kui ka omanikud ise. Internetist leitavate kuulutuste hulk on meeletu. Enamik müügitekste on positiivselt nii värvikad kui ka korrektsed, samas hakkab silma ka hulga ebatäpsete andmetega kuulutusi. Vahel on raske aru saada, kas kuulutuses toodud valeinformatsioon on tahtlikult sinna peidetud või tuleneb see kirjutaja teadmatusest.   

Kõige parema ülevaate annab kinnistusraamat. Kuulumine ja mittekuulumine tekitab palju segadust just vanemate korterelamute juures, kus keldribokside kasutamise õigus jagati kunagi korteriomanike vahel suuliselt. See suuline kokkulepe kehtib enamikus suurtes korterelamutes veel tänaselgi päeval muutumatuna. Samas on see imetlusväärne, sest paljud sellised kokkulepped on ilma suurema vastupanuta olnud jõus juba aastakümneid. Et kokkulepped üldkasutatavate pindade osas oleks siduvad igale uuele omanikule, tuleks need notariaalselt kinnitada ja kanda kinnistusraamatusse. See ettevõtmine nõuab aga palju aega ja vaeva ning tundub lausa võimatu, eriti veel majade korral, kus korterite arv ulatub sajani ja üle sellegi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest võib lugeda, et korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub.

Korteri müüjale ja ostjale on oluline teada, et seni, kuni ühiskasutuses olevaid pindu (nt pööning, kelder, trepikoda) ei ole erikasutusõigusega konkreetsete omanike kasutusse määratud ja kirjalikku kokkulepet vormistatud, jäävad need ikka ühistu liikmete kaasomandiks. Samasugune keeruline sõnade mäng kehtib tihti ka parkimiskohtade kohta.

Sageli püüavad müüjad suurendada müüdava eluruumi pinda nii keldribokside, rõdude kui ka muude lahenduste arvelt, saavutamaks madalamat ruutmeetrihinda ja muutes nii müügiobjekti kliendi jaoks atraktiivsemaks. Üldjuhul selguvad sellised kuulumised ja mittekuulumised ning täpsed pindade suurused notaris. Uus ootamatu info võib mõnel ostjal tekitada tehingu lõpuleviimise osas suuri kahtlusi.

Uuri lähemalt SIIT.