/nginx/o/2020/01/09/12862845t1h7203.jpg)
Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna restaureerimise suuna kolmanda ja neljanda kursuse üliõpilased viisid läbi seinaviimistluse uuringu Tartus Lai 34 ja Lai 36 asuvates hoonetes. Uuringutesse sukeldudes ei tea kunagi, mida leida võib, aga sel korral tulid esile mitmed huvitavad leiud, mis annavad veidi selgema pildi hoone kunagisest ilust.
Elamu Tartus Lai 36 on huvitava ajalooga ja sellest tulenevalt pakkunud palju avastamisrõõmu. Sellel aadressil asus enne 1775. aasta tulekahju von Rennenkampfidele kuulunud ühekordne kivimaja, mis tulemöllus tõsiselt kannatada sai.
Leskproua Caroline Sophie von Rennekampf ehitas elamu uuesti üles aastatel 1778–1786, seega esimese korruse ehitusjärk oli 1780ndatel. Kunstiajaloolane Enriko Talvistu väidab, et sellest ajast on pärit ka esimese korruse rokokoolike lehemotiividega kahetiivalised siseuksed, mille meistriks peetakse puusepp Adam Pauli. Üsna kindlalt võib väita, et 18. sajandisse kuulub barokse tahvliga uks säilinud ajastukohase aaderdusega.
Sama ukse piidalt pärinevad ka samasse perioodi kuuluvad tapeedifragmendid, mis on asjatundjate sõnul üsna haruldane leid. Veel kuulub varasema perioodi leidude hulka väike fragment kunagises salongis, kus ahju kõrvalt tuli nähtavale kaks maalingukihti, mis kuidagi ei sobitu teiste maalingukihtidega.
/nginx/o/2020/01/09/12862851t1h47cd.jpg)
1803. aastal ostis Rennenkampfide pärijatelt kinnistu endale Otto von Knorring ning see jäi Knorringite perekonna valdusesse enam kui sajaks aastaks. Aastal 1922 müüdi hooned koos Lai 34 krundiga Tartu Ülikoolile. Suursugused tervikuna säilinud maalingud tulid nähtavale krohvialuselt pinnalt, esmaselt krohvikihilt. Seal on neid, sõltuvalt ruumist, asjatundjate sõnul kaks kuni kolm kihti. Stiililiselt sobiksid need 19. sajandi algusesse, aega, kui hoone ostis endale Otto von Knorring.
/nginx/o/2020/01/09/12862864t1hab9a.jpg)
Kunstiajaloolased on seni kirjeldanud teise korruse esinduslikke ruume, eriti stukkidega saalilahendust. Teise korruse lahendus on historitsistlik ja osa elemente on lisatud üsna 19. sajandi lõpus. Kindlasti tuleb esile tuua filigraanset maalritööd ja suursuguselt kujundatud saali, kus komposiitmaterjalist stukkidelt leiti kullatise jälgi. Asjatundjad peavad uuringutulemuste suurimaks väärtusekse esimese korruse peidus olnud sisekujundust.
/nginx/o/2020/01/09/12862849t1hbbaa.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)