Kas sul on juba varutud? Kriisiga toimetulekuks on valmis väga väike osa Eesti elanikkonnast

Varu enne maru. Foto: Raigo Pajula

Elekter on seotud pea kõigi elutähtsate teenustega. Üha sagedasemaks muutuvad tormid võivad aga põhjustada pikaajalisi voolukatkestusi ning uuringutest selgub, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks.

Hiljuti Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ning valdav osa elanikkonnast ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni ja kriis võib tabada igaüht.

Päästeameti tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et vaid veidi enam kui kolmandik Eesti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib tekkida hädaolukord. Seetõttu ei mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid läheb sel puhul tarvis.

Kriisis hakkamasaamiseks vajalikke varusid on piisavalt soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest, seejuures on võimalikuks hädaolukorraks enim valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige vähem aga Põhja-Eesti elanikud.

«Uuringud näitavad, et ligi pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toiduvalmistamisel. Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad neiks ei ole. Samas näiteks ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,» selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

«Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,» lisas Virkala.

Päästeamet tuletab meelde, et tormihoiatuse korral tuleb kindlasti varuda piisavas koguses joogivett ja toitu, vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid ja ravimeid ning hügieenivahendeid. Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikas, mis vähendab küünlaga seotud tulekahjuohtu. Seetõttu tasub varuda koju taskulampe ja varupatareisid. Igas majapidamises peaks olema laetud akupank ja patareitoitega raadio, mis töötab ka internetikatkestuse korral. Varud tasub üle vaadata juba siis, kui hädaolukorda veel pole.

Kriisiolukordadeks valmistumise ja juba tekkinud olukorras käitumise juhised leiab veebilehelt www.kriis.ee ning äpist «Ole valmis!».