/nginx/o/2020/01/30/12904767t1h80c5.jpg)
Segaolmeprügi äraveo hind tõotab tulevikus kogu Eestis mitmekordseks kerkida ning keskkonnaministeerium toob põhjenduseks, et Eestis ei toimi prügi liigiti kogumine piisavalt hästi ja käitluse hind on paraku peamine mõjutaja, mille alusel inimeste valikuid suunata, vahendab City24.
Saaremaal tõuseb jäätmeveo hind alates veebruarist enam kui poole võrra, kuid keskkonnaministeerium ennustab, et tulevikus kallineb segaolmejäätmete äraveo hind mitmekordseks kõikjal Eestis. Samal ajal ei tohiks liigiti kogutavate jäätmete hind sellise tempoga kasvada ja peaks pigem odavnema.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles ERRile hinnatõusu põhjenduseks, et seni on jäätmeveo hinnad olnud väga madalad, kuid Eestis kehtib põhimõte, et saastaja maksab. See tähendab, et jäätmete käitlemise kulud katab jäätmete tekitaja.
«Kuigi jäätmete liigiti kogumine on ka täna kohustuslik, ei toimi see kahjuks rahuldavalt,» tõdes ta ja lisas, et ELi direktiivi kohaselt tuleb alates sellest aastast taaskasutada vähemalt 50 protsenti kõigist olmejäätmetest aastas.
Jäätmete liigitikogumine vajab parandamist
Kuna kõige enam mõjutab käitlusviisi valikut käitluse hind, peavad jäätmekäitluse hinnad Soomlaisi sõnul vastama jäätmehierarhiale ehk ringlussevõtt peab olema odavam kui põletamine ning ladestamine.
«Selleks, et suureneks ringlussevõtt, tuleb parandada jäätmete liigiti kogumist – segaolmejäätmeid, mida ringlusse ei saa võtta, peaks tekkima kõige vähem. Sellest lähtuvalt peaks segaolmejäätmete hind olema ka võrreldes teiste jäätmeliikidega kallim. See suurendaks inimeste motivatsiooni liigiti koguda ja edendaks jäätmete ringlusse võtmist,» selgitas ta.
Kui veel mõne aasta eest oli odavaim käitlusviis jäätmete põletamine, mis maksis umbes 30 eurot tonnist, siis nüüd on nii põletamise kui ka ladestamise hind kaks korda kallim ehk umbes 60 eurot tonnist.
Lisaks on prügi hinnatõusuga seotud asjaolu, et korraldatud olmeprügiveo hind kujuneb avatud hankemenetlusel, kus arvestatakse kõiki kulusid. Viimastel aastatel on aga tõusnud nii töötasud kui ka kütuse hind ning tehtud on investeeringuid uutesse veokitesse.
Jäätmekäitluskontserni Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru ütles, et neil on käimas omavalitsustelt teenustasude muutmise taotlemine, sest käitluskulud on kasvanud.
«Põhiprobleem on selles, et käitluskulud on taas alates jaanuarist või mõnel pool, näiteks Tallinna prügilas, alates märtsist muutunud. Sel põhjusel peame ka klientide teenustasusid muutma,» lausus ta.
Mitmekordset hinnatõusu nagu Saaremaal Eesti Keskkonnateenuste esindaja sõnul mandril ei tule. Kui käitluse hind prügilas kasvab 10–20 protsenti, ei ole ka põhjust klientidele hinda rohkem kui selles vahemikus tõsta.
«Saaremaal ju lõppes üks jäätmeveoleping ja teine algas. Uued tingimused on uue lepinguga seotud, ka uue käitlushinnaga jäätmejaamas. See tõstiski varasemaga võrreldes hinda sellises mahus, aga mandril nii suurt hinnahüpet ei näe,» tõdes Tammaru.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)