Greibisalat on nagu lotovõit

Lõhe-greibisalat on nagu lotovõit: toidab, teeb tuju heaks ja sellest ei saa kunagi küll. Pealegi tervislik, sest greibis on palju antioksüdante, lõhes ja avokaados kasulikke rasvhappeid ning rukolas C-vitamiini. Foto: Remo Tõnismäe

Kui õues on suur hall ja hapukapsasalatist isu täis, tahaks taldrikule veidikenegi midagi veel mahlasemat, vitamiinivärsket ja virgutavvärvilist. Kaugete maade tsitrusviljad apelsinist ja greibist sidruni ning sviitini löövad toidu särama ja meele erksaks, kinnitab hobikokk Tiina Lebane.

Apelsine armastab hobikokk Tiina Lebane niivõrd, et isu vaigistamiseks ostab neid vahel suisa suvel ja sügisest kevadeni sööb vähemalt ühe apelsini päevas. «Lihtsalt maitsevad nii väga, võib-olla siis ka organism vajab,» püüab naine suurt apelsiniisu seletada.

Osa apelsiniigatsust võib arvatavasti olla pärit ka kaugest lapsepõlvest, kui tema kolmandal sünnipäeval pandi lauale maasikate ja apelsiniviiludega kaunistatud tort. Apelsine maitsta ta aga ei saanudki, sest temaga ühevanune tädipoeg oli need enne nahka pista jõudnud. «Esimene apelsinielamus oli visuaalne. Aga mäletan, kui kurb ma tookord olin,» meenutab ta.

Igatahes on jõuluaja vaagnastaarid mandariinid tema maitsemeelele sutsu magusavõitu, kuid apelsini hammustades tajub, et magus, hapu ja värske on seal sajaprotsendiliselt õiges tasakaalus.

Ergas-kirbe greip maitseb Lebasele samuti, eriti punane, mis on ühtaegu meeldivalt hapukas ja isuäratavalt värviline. Kui ikka tunneb, et tervis tahab turgutamist või tuju tõstmist, siis lohutab üks suur greip teda suurepäraselt. Lebasel on greibi söömiseks oma nipp: lõikab vilja põiki pooleks, urgitseb kitsa lusikaga viljaliha kestadest välja ja viimaseks lonksab alla «kaussi» jäänud mahla.