Alustada võiks asukohast, uurida välja lähiümbruse koolid, lasteaiad ja muud olulised eluks vajalikud asutused. Tähtis on välja selgitada info ka ligipääsuteede kohta: kas tegu on erateede või avalike teedega. Kui maja juurde viiv ainuke tee on eratee, mis tuleb üle naabri kinnistu, ja servituuti seatud ei ole, siis tuleks pidada naabriga läbirääkimisi ja seada servituut tee kasutamiseks kohe ostu-müügitehingus.
Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata tehnosüsteemide olemasolule või väljaehitamise võimalikkusele. Näiteks kui majas on ahiküte ja uus omanik soovib paigaldada maakütte, siis on oluline teada, kas piirkonnas on selles osas piiranguid või kas maaüksusel on piisavalt pinda küttesüsteemi rajamiseks.
Kui majas ei ole veesüsteemi, tuleks uurida liitumisvõimaluste ja kulude kohta. Ka selle võib paluda teha maakleril, kes küsib hinnakalkulatsiooni veetrasse rajavalt ettevõttelt. Kui vesi on majas olemas, on alati mõistlik uurida vee kvaliteedi kohta nii omanikult kui ka mõnelt naabrilt, kahtluste korral tasub tellida laborist analüüs.
Teadma peab ka olemasoleva elektrivarustuse võimsust ja elektrisüsteemi vanust. Kui teile on oluline tööstusvool ja seda majas ei ole, tuleks uurida elektriettevõttest, kas selles asukohas on võimalik saada rohkem ampreid. Projekteerimisõigust omav elektriettevõte oskab teid aidata ka hinna kalkuleerimisel.
Eriti oluline on tähelepanu pöörata küttesüsteemidele. Kui on tegemist ahiküttega, siis on vaja küsida korstnapühkija viimase kontrolli akti. Et olla kindel küttekollete korrasolekus, on mõistlik kaasata pottsepp, kes ahjud, pliidid ja korstnad üle vaatab.