/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/02/04/12913923t1h5b12.jpg)
Eesti prügimajanduse suurim probleem on jätkuvalt see, et väga paljud inimesed ei sorteeri üldse oma prügi, vahendab ERRi-portaal.
Keskkonnaamet: prügimajanduse suurim probleem on vähene sortimine
«Ma arvan, et kõige suurem probleem on, et päris paljud inimesed ei sordi üldse. On inimesed, kes seda teevad, aga uuringud näitavad, et päris paljud viskavad pakendid, biolagunevad jäätmed, kõik segaolmejäätmetesse. See on kõige suurem probleem,» rääkis keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg «Vikerhommikus».
«Need materjalid, mis sobiksid väga hästi ringlusse kas kompostina, plastina, uue materjalina – need ei jõua sinna,» tõdes Siilaberg.
Küsimusele, mida peaks tegema kortermaja elanik, kui soovib oma maja juurde rohkem erinevaid konteinereid, kuhu sorteeritud prügi panna, soovitas Siilaberg pöörduda kohalikku omavalitsusse.
«On kaks võimalust: kas korteriühistu võtab ühendust kohaliku omavalitsusega, kes peabki korraldama jäätmete liigiti kogumist ja sortimist, või siis elanik läheb ise kohaliku omavalitsuse juurde. Põhimõtteliselt on abimees alati kohalik omavalitsus selles, kui soovitakse asju veel paremini teha,» tõdes keskkonnaameti esindaja.