Ehitisregistris andmete uuendamise paanika sai aastanumbri vahetumisega läbi

Ehitisregistris oievate andmete uuendamine. Foto: Shutterstock

Sellest aastast kehtima hakanud nõue kanda kõik ehitised ehitisregistrisse põhjustas trahvihirmus inimeste kõnedelaviini infotelefonidele. Koos aasta vahetumisega lakkas ka kõnedevool, kusjuures trahvihirm oli alusetu, kirjutab ERR-i portaal.

Alates sellest aastast peavad kõik ehitised olema kantud ehitisregistrisse (EHR) ning omavalitsustel lasus kohustus need andmed korrastada. See nõue tõi turule uusi teenusepakkujaid, kes hirmutasid inimesi trahvinõudega, kui paberimajandus aastavahetuseks korda ei saa. Tegelikkuses oli aga säärane hirmutamine alusetu ning riik kedagi trahvima ei tõtta. Mõningane mõju sel registriandmete korrastamisele siiski oli, vahendab ERR.

«1. jaanuar 2020 oli selgelt teatud turuosaliste poolt paanika õhutamine inimeste seas. Oleme seda infot ka kodanikele igal võimalikul juhul andnud. Jumal tänatud, et see aeg mööda sai, sest meie kasutajatugi sai pidevalt murelikke kõnesid, nii et vanem inimene oli just validoolipurgi käest ära pannud ja helistas,» ütleb majandusministeeriumi ehitisregistri tooteomanik ja e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson.

Jakobson möönab, et ehitisregistri infotelefonile tuli siiski vaid murdosa kõnedest, võrreldes otse kohalikesse omavalitsustesse pöördumistega. Seetõttu koostas EHR ringkirja, mida levitas nii oma kodulehel kui kohalike omavalitsuste vahendusel ka nende lehtedel, et inimesi maha rahustada: mingit trahvipaanikat ei ole.

Väärinfo levitajateks, nagu hakkaks riik trahvima elanikke, kes oma enam kui 20-ruutmeetriseid hooneid registrisse ei kanna, olid teenusepakkujad, kes ehitus- ja planeerimisseadustiku uute nõuetega turule tekkisid. Nende nišš on pakkuda bürokraatiaga hädas inimestele paberimajanduse kordaajamise teenust. Seega oli nende huvides inimesed kaasnevate trahvidega ära hirmutada.

«Kui võtta kasutuslubade protsessi üleüldiselt, siis ei ole riigil sunnimeetmeid. Ja ei peakski olema, et kasutusload võetaks. Riik ei saa öelda kodanikule, et peate ehituse, millega alustasite, tegema lõpuni. Kodanikul võivad olla näiteks rahalised probleemid või muud sarnast,» ütleb Jakobson, lisades, et erandiks on tähtajaliselt väljastatud ehituslubadega hooned.

Jakobson ütleb, et suurt kasutuslubade väljastamise hüpet selle paanikaga siiski ei kaasnenud. Mullu väljastati 18 300 kasutusluba, mis on varasematest aastatest pisut enam. Samal ajal väljastati ehituslube 27 100, mis on võrreldav varasemate aastatega.