Uus toetus aitab kodu juurde rattahoidla rajada

Kodu.postimees.ee
Copy
Uus toetus lihtsustab rattahuviliste elu.
Uus toetus lihtsustab rattahuviliste elu. Foto: Shutterstock

Rattateede arv linnas kasvab jõudsalt, kuid sageli on ratturitel mureks hoopis see, kuhu saaks ratta jätta. Kas tuua see niigi kitsasse esikusse või vinnata lausa voodi kõrvale? Koridori jätta ei luba kaherattalist sõpra juba tuleohutus. Aga kuidas veenda majaelanikke mõtlema eraldi rattahoidla rajamisele?

Hiljuti valmis kesklinna viiekorruselise kortermaja keldris nutikas rataste hoiuruum. «Meie ühistu ehitas rataste hoiukohaks välja paiga keldris,» ütles korteriühistu Paldiski mnt 24 juhatuse liige Riho Leppik.

«Meil on eestiaegne kivimaja, kus keldris kunagine pommivarjend. Enne oli seal hunnik segadust ja mullane pinnas.»

Leppik, kes armastab ka ise rattaga sõita, on uue hoiukohaga rahul. «Ennekõike on küsimus tahtes. Kui on tahe, siis on kõik võimalik,» nentis ta. «Korrusmajade keldris üldjuhul mingi nurgakese ikka leiab, mida rattahoiuks muuta. Paljud keldriboksid seisavad aastakümneid tühjana. Olukorra muudab aga keerulisemaks, et selliste ettevõtmiste puhul on vaja sajaprotsendilist korteriomanike nõusolekut.»

Kuigi kõik majaelanikud polnud rattahuvilised, leiti üksmeel elanike erivajadusi arvestades. «Kes ei hoia hoidlas ratast, hoiab seal näiteks lapsevankrit või suuski. Hundid söönud, lambad terved,» lausus Leppik.

«Elanikud said aru, et lisavõimalus liikumisvahendite hoiuks tõstab mingil määral kõigi korterite väärtust. Ehitasime aasta tagasi välja kogu keldripinna koos boksidega. Meil on kokku üle saja korteri, kogu ehitus läks maksma paarikümne tuhande euro kanti. Iga individuaalse boksi ehituse summale arvestasime mõttelise osa üldkasutuses rattahoiuruumi ehitushinnast lisaks.»

Selline majja ehitatud ratta hoiuruum aga ei pruugi igale korteriühistule sobida. Sel juhul tasub kaaluda eraldiseisva rattamaja ehitust. «Korteriühistud saavad rattamaja või rattahoidla rajamiseks toetust taotleda,» ütles abilinnapea Eha Võrk.

«Samuti saab projekti «Hoovid korda» kaudu küsida toetust neisse elektriliste kergliiklusvahendite laadimiskoha loomiseks,» lisas Võrk.

Rattamajade ja -hoidlate ning elektrilaadijate paigaldamise toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda Tallinna linna veebilehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles