Tallinnas sai mullu kasutusloa üle 260 uusehitise

Pärnaõue uusarendus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

2019. aastal andis Tallinna linn kasutusloa ühtekokku 264 uusehitisele, millest 183 olid eramud ning 81 korterelamud – kokku 2997 eluruumiga.

2997 uuest eluruumist on korterelamutes 2761 (92 protsenti), eramutes aga 236 (8 protsenti) eluruumi. Lisaks uusehitustele sai kasutusloa laiendamiseks 138 elamut (558 eluruumi) ning ümberehitamiseks 221 elamut (14 945 eluruumi).

Eramute uutest eluruumidest on 44 protsenti Haaberstis ja 28 protsenti Pirital. Korrus-kortermajade eluruumidest on 29 protsenti Põhja-Tallinnas, 19 protsenti Lasnamäel ja 18 protsenti Kesklinnas.

Kõige suuremad uued korterid on Kesklinnas ja Nõmmel (74 ruutmeetrit), kõige väiksemad aga Haaberstis (57 ruutmeetrit). Elaniku kohta oli uusehituse kasutuslubasid kõige rohkem Põhja-Tallinnas ja Haaberstis.

Tallinna naabervaldades (Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Sae, Viimsi) sai kasutusloa 1812 uut eluruumi.

Trendid uusehituses

Kui võrrelda 2019. aasta uusehitiste trende 2009. aastaga, siis kümme aastat hiljem on ühetoaliste eluruumide osa vähenenud kaks korda, neljatoaliste eluruumide osa on aga sootuks kahekordistunud.

2013. aastast on Tallinna uusehituses märgatavalt suurenenud korterelamute arv. Kui 2013. aastal oli tõus 19 protsenti, siis 2019. aastal juba 31 protsenti.

Kõige kiiremat kasvu on näidanud 3–5 korruseliste kortermajade arv. Kasvu kiiruselt järgnevad 6–8 ja 9-korruseliste kortermajade arv. Eluruumi pind on vähenenud kümne aasta taguse perioodiga keskmiselt 6 ruutmeetrit.