Ahju ei soovitata panna rohkem puid kui kaks kolmandikku kolde mahust, et säilitada piisav õhk põlemiseks. Kui on vaja juurde lisada, siis pigem lisage ruumi tekkides puid korraga rohkem kui ühe halu kaupa. Korraga rohkem lisades on põlemisaeg lühem. Ahju ukse ja puude vahele peaks jääma vähemalt 10–15 cm ruumi.
Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud. Ahju küttes tuleks jälgida, et puud põleksid heleda leegiga ja saaksid piisavalt õhku. Ahju uks peab olema põlemise ajal suletud, kuid kui on alust arvata, et õhku on põlemiseks liiga vähe, siis võib natuke ahju ust avada. Sellisel juhul ei tohi kindlasti ahju tähelepanuta jätta.
Ahju võib tule teha päevas 1–3 korda, olenevalt vajadusest ning küttekoldest. Seejuures peaks olema kütmiste vahe vähemalt 4–5 tundi. Kui viimased söed on kustunud, siis tuleks siiber kinni panna. Kindlasti ei tohi siibrit liiga vara sulgeda, sest muidu võib eluohtlik vingugaas eluruumidesse imbuda. Ahiküttega ruumides peaks asetsema vingugaasiandurid 1–3 meetri kaugusel ohuallikast ning põrandapinnast umbes 1,5 meetri kõrgusel.
Üleköetud pottahjul tekivad pottide vahele praod, tellisahjul praguneb väliskest ja plekkahjul laguneb sisemine osa. Üleköetud ahi ei anna enam sooja ning üldjuhul tuleb see uuesti üles ehitada.
Kui te hakkate kütma ahju, mis on olnud pikalt kütmata ja täiesti külm, siis tuleks alustada väiksema hulga küttega, et ahi tasapisi üles soojendada ja vältida selle järsku kuumenemist pärast pikka külmana seismist.
Küttekolded tuleks lasta igal aastal enne kütteperioodi algust vastava ala spetsialistil puhastada ning üle kontrollida. Pärast puhastamist nõudke alati endale korstnapühkimise akt.