Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/01/12980953t1h162b.jpg)
Kuigi selleaastane talv pole olnud just kõige kargem, on siiski säilinud vajadus ahjusid kütta, et eluruumides soe sees hoida. Arco Vara maakler Gertu Õunap toob välja soovitused, kuidas küttekolde seiskukorda hinnata ning kuidas hoiduda ülekütmisest.
Kinnisvara müües lähtub maakler omaniku edastatud infost küttekollete seisukorra kohta ning edastab selle info ka ostjale – maakler ise ei ole ahjude kontrollimiseks neid kütnud. On siiski mõned nipid, mis aitavad kergesti ahju seisukorda kontrollida. Kui avada siiber ja asetada põlev tikk või tulemasin lahtise ahjuluugi ette, saab kindlaks teha, kas ahi tõmbab või mitte. Sellisel viisil tõmmet kontrollides tuleb muidugi arvestada ka ilmaoludega.
Järgmiseks tuleks ahju seest valgustada, et näha selle seisukorda seestpoolt ja teha kindlaks, kas esineb ülekütmise märke, näiteks suuri pragusid.
Kolmandaks tuleks teha ahjule ring peale. Ka korstnajalg peab olema vähemalt kahest küljest vaadeldav. Kui ahi on kaetud suurte keraamiliste plaatidega, ei pruugi väliselt vaadeldes näha olla, kas ahi on kütmiseks sobivas seisukorras. Kindlasti ei tohi olla ahju sein kuskilt vajunud või suures osas pragunenud. Need on ohumärgid, et ahju pole nõuetekohaselt köetud ning see pole kütmiseks ohutu. Õuest tuleks vaadelda korstnapitsi seisukorda.
Kuidas ahju nõuetekohaselt kütta?
Esmalt tuleb ahi alati vanast tuhast puhastada ning puud laduda ahju õhuvahedega. Kütta tuleks vähemalt aasta aega kuivanud puudega, mille niiskusesisaldus on alla 20 protsendi. Ahi saavutab maksimaalse soojuse pärast siibri sulgemist 1–4 tunni jooksul, olenevalt ahju tüübist. Kui küdevasse ahju lisada puid nii kaua, kuni ahju pealispind on tuline, siis olete ahju juba suure tõenäosusega üle kütnud.
Ahju ei soovitata panna rohkem puid kui kaks kolmandikku kolde mahust, et säilitada piisav õhk põlemiseks. Kui on vaja juurde lisada, siis pigem lisage ruumi tekkides puid korraga rohkem kui ühe halu kaupa. Korraga rohkem lisades on põlemisaeg lühem. Ahju ukse ja puude vahele peaks jääma vähemalt 10–15 cm ruumi.
Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud. Ahju küttes tuleks jälgida, et puud põleksid heleda leegiga ja saaksid piisavalt õhku. Ahju uks peab olema põlemise ajal suletud, kuid kui on alust arvata, et õhku on põlemiseks liiga vähe, siis võib natuke ahju ust avada. Sellisel juhul ei tohi kindlasti ahju tähelepanuta jätta.
Ahju võib tule teha päevas 1–3 korda, olenevalt vajadusest ning küttekoldest. Seejuures peaks olema kütmiste vahe vähemalt 4–5 tundi. Kui viimased söed on kustunud, siis tuleks siiber kinni panna. Kindlasti ei tohi siibrit liiga vara sulgeda, sest muidu võib eluohtlik vingugaas eluruumidesse imbuda. Ahiküttega ruumides peaks asetsema vingugaasiandurid 1–3 meetri kaugusel ohuallikast ning põrandapinnast umbes 1,5 meetri kõrgusel.
Üleköetud pottahjul tekivad pottide vahele praod, tellisahjul praguneb väliskest ja plekkahjul laguneb sisemine osa. Üleköetud ahi ei anna enam sooja ning üldjuhul tuleb see uuesti üles ehitada.
Kui te hakkate kütma ahju, mis on olnud pikalt kütmata ja täiesti külm, siis tuleks alustada väiksema hulga küttega, et ahi tasapisi üles soojendada ja vältida selle järsku kuumenemist pärast pikka külmana seismist.
Küttekolded tuleks lasta igal aastal enne kütteperioodi algust vastava ala spetsialistil puhastada ning üle kontrollida. Pärast puhastamist nõudke alati endale korstnapühkimise akt.
Loe rohkem Arco Vara blogist.