Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/02/12982391t1h9cb3.jpg)
Tallinna «kuldse ringi» korteriturul müüakse kvaliteetse elukeskkonna asemel peamiselt asukohta ehk lähedust Tallinna kesklinnale, näitab LVM Kinnisvara korterituru analüüs.
«Kõige kallimate Tallinna-lähedaste asulate esikümnes on üheksa küla ja vaid üks tervikliku elukeskkonnaga alevik, Saku,» rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
«Saku on isetoimiv, tugeva kogukonna ja tegusa omavalitsusega koht, kust argivajaduste pärast pole vaja igapäevaselt «linnas» käia. Kalleimad kohad nagu Järveküla, Peetri, Alliku, Tiskre pole funktsionaalses mõttes isetoimivad elukeskkonnad, kuid paiknevad südalinnale lähemal ja maksavad rohkem.»
Saksingu hinnangul pöördub lähikümnendil ka kuldse ringi kinnisvaraturul nõudlus siiski tervikliku elukeskkonna poole. «Kui inimene ostab asukohta, siis tegelikult ostab ta aega ja vabadust. Praegu usutakse, et aeg ja vabadus on otse Tallinna piiri taga,» tõdes Saksing. «Igapäevane autoga linnatulek saab veel kõvasti tülikamaks minna, ning küllap mõistetakse siis ummikus istudes, et tegelikult pakub aega ja vabadust hoopis võimalus vähem pendeldada.»
Saksingu kinnitusel vähendavad üha paindlikumad töövormid inimeste hädavajadust igapäevaseks töörändeks, esmavajalik kaubandus-teenindus koos avalike teenuste ja tugeva kogukonnaga aitavad vabaneda argisest linnasõltuvusest.
«Igapäevase linnasõltuvuseta pered valguvad juba praegu raudteede suunas Tallinnast üha kaugemale,» märkis Saksing. «Täna näiteks Saku, Saue ja Keila, aga tõenäoliselt saavad sellest tulevikus osa ka kaugemad hea rongiühendusega kohad nagu Kohila, Rapla, Paldiski.»