Eestlased kardavad põlenguid, kuid pooled kodudest on kindlustamata

Tule- ja veekahjudega võrreldes kardavad eestimaalased mõneti vähem loodusjõudude hävitustööd. Foto: Shutterstock

Koduga seotud õnnetustest kardavad eestimaalased enim tulekahju tekkimist ja elektrist tulenevat ülepinget, selgus ERGO kindlustuse ja uuringufirma SKDS ohutusuuringust. Olenemata sellest, et nende ohtude vastu saab end kindlustada, on tegelikult ligi pooled Eesti kodud kindlustamata.

Nii tulekahju tekkimist kui ka elektri ülepinget pelgab 51 protsenti vastanutest. Veekahjusid, näiteks torude lõhkemist kardab 35 protsenti vastanutest ja seda eelkõige korteris elavad inimesed.

«Tuleõnnetuste kartus on igati mõistetav, sest punase kuke tekitatud kahjud võivad olla ääretult suured ning halvimal juhul nõuda inimelusid. Samas laekub kõige enam kodudega seotud kahjuteateid meile siiski vee tõttu, olgu siis põhjuseks purunenud toru või läbilaskev katus. Naljaga pooleks võib öelda, et eestlase kodu kõige suurem vaenlane on ülemine naaber,» sõnas ERGO kindlustuse varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg.

Tule- ja veekahjudega võrreldes kardavad eestimaalased mõneti vähem loodusjõudude hävitustööd. Äikesega kaasnevat ohtu kodule pelgab iga kolmas eestimaalane. Tormi, rahet, suuremaid tuulekeeriseid ja tornaadosid kardab iga viies. Kõige vähem tunnetavad eestimaalased üleujutustest ja maavärinatest tulenevat ohtu.

ERGO kahjukäsitlusstatistika kohaselt juhtub õnnetus iga 50. kodukindlustuse kliendiga. «Kui võrrelda näiteks liikluses toimuvaga, siis kodudes juhtub kordades vähem õnnetusi. Samas näitas ohutusuuring, et just kodu on see, mille pärast eestimaalased tunnevad kõige suuremat muret. Kahjuks näeme, et täna on Eestis kindlustatud vaid umbes pooled kodudest,» lisas Kalberg.