/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/03/09/12996897t1hf9e8.jpg)
Euroopa Keskkonnaameti 5. märtsil avaldatud aruande «Keskkonnamüra Euroopas – 2020» põhjal on Eesti kõige vaiksema keskkonnaga Euroopa Liidu riik.
Eestis on vaiksem kui mujal Euroopa Liidus
Aruandest selgub, et Eesti linnapiirkondades elab ligi 23 protsenti elanikest aladel, kus aastaringselt on teeliiklusest põhjustatud müratase üle 55 detsibelli, millega oleme Euroopa Liidu riikide seas keskmisel tasemel. Seevastu väljaspool tiheasustusalasid elab üle 55 detsibellistel aladel vaid 0,5 protsenti elanikest, millega oleme Euroopa Liidu riikide seas kõige vaiksema keskkonnaga riik.
Uuringu andmed ja järeldused põhinevad 2017. aastal valminud strateegilistel mürakaartidel, mis koostati suuremate linnastute, põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade ja sadamate kohta.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul mõjutab pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu tervikuna.
«Keskkonnamüra on Euroopas laialt levinud probleem – vähemalt üks inimene viiest puutub kokku tervisele kahjuliku müratasemega,» lausus Pruul.
Aruande alusel põhjustab kogu Euroopa Liidus pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga 12 000 enneaegset surma ja 48 000 uut südame isheemiatõve juhtu aastas. Hinnanguliselt on mürast häiritud 22 miljonit inimest ja 6,5 miljonit inimest kannatab krooniliste unehäirete all.