Korteriühistute Liit: kui mai alguseks viirusel kaela murtud pole, tuleb korteriühistu üldkoosolek edasi lükata

Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis. Foto: Shutterstock

Kevad on teadagi majandusaasta aruannete kinnitamise ja korteriühistu üldkoosolekute aeg. Eestis registreeritud ligi 23 000 korteriühistut on seoses eriolukorraga seetõttu ülimalt keerulises olukorras.

Peale igapäevase majandustegevuse ja elutähtsate teenuste vahendamise, peavad ühistud tagama ka üldkasutavate ruumide puhtuse, abivajajate abistamise ja muu taolise. Lisaks on väga suureks murekohaks iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine.

«Palun usaldage Vabariigi valitsust ja Terviseametit ning olge pidevalt uudistega kursis, sest asjaolud muutuvad väga kiiresti. Vastavalt eriolukorrale mitte kokku kutsuda üldkoosolekut enne 1. maid,» tähendas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Juhul kui 1. maiks ei ole viirusel kaela murtud, peab tema sõnul olema valmis ka mõnevõrra hilisemaks tähtajaks. Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis.

«Palju on küsitud, aga mille alusel me siis liikmetele arveid esitame kui jooksva aasta majanduskava ei ole vastu võetud. Ärge muretsege, sest vastavalt seadusele kehtib sellisel juhul senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni,» toonitas Mardi.

Virtuaalkoosolek

Tuginedes korteriomandi- ja korteriühistu seadusele on võimalik korteriomanike üldkoosolek läbi viia ka üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhul kui ühistuliikmed seda toetavad, on sisuliselt võimalik läbi viia virtuaalkoosolek.

Põhimõte seisneb Mardi sõnul selles, et tavapärase valitsemise raames on võimalik otsuseid vastu võtta üldhäälteenamusega.

Juhul kui aga ühistu põhikirjas sisaldub regulatsioon, et koosoleku kokku kutsumiseks peavad kõik ühistuliikmed poolt olema, siis tuleb järgida põhikirjast tulenevat regulatsiooni. 

Koosoleku kord on alljärgnev:

• juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu;
• otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet;
• hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.

Hääletusprotokolli kantakse:

• korteriühistu nimi ja asukoht;
• protokollija nimi;
• vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed;
• otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
• muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud;
• korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

Juhul kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui korteriomanikke on rohkem ja nad kõik nõustuvad otsusega.