Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/27/13028441t1h1fb5.jpg)
Kriisiolukorras on paljud inimesed pidanud targemaks lahkuda linnast maakodudesse või suvilatesse ja ilmselt nii mõnigi on asunud mõtlema maakodu soetamisele, sest ühiskonna jaoks keerulisematel aegadel kogub alati hoogu vastulinnastumise tendents, vahendab City24.
«Ilusad ilmad on igal kevadel aktiveerinud maakodude- ja suvilatehuvilisi, kuid nüüd on erandkorras lisandunud ka koroonaviirusest tingitud soov leida endale ja oma perele rohkem privaatsust,» ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.
Tema sõnul pole muutunud trend, et eelistatud on maamajad, mis asuvad kuni viiskümmend kilomeetrit suuremast keskusest ja jäävad linnasüdamest kuni tunnise autosõidu kaugusele.
Maa-ameti andmeil vahetas mullu Eestis omanikku 594 suvilat ja 1712 väljaspool linnu asuvat eramut. Kõige aktiivsem suvilate ja maakodudega kauplemine käis peale Harjumaa veel Tartu-, Pärnu- ja Raplamaal. Viimast mõjutasid kindlasti lähedus pealinnale ja head transpordiühendused.
«Kui rääkida hinnatasemest, siis kõige odavama suvila või maakodu leiab Jõgeva-, Järva- või Võrumaalt. Jõgevamaal kujunes keskmiseks suvekodu ruutmeetri tehinguhinnaks 2019. aastal näiteks 231 eurot. Võrdluseks, Harjumaal osteti suvilaid keskmiselt 1051 euroga ruutmeetrist ehk üle nelja korra kallimalt,» rääkis Noppel-Kokerov.