Tisler, puidurestauraator ja endine kutseõpetaja Vahur Kõrbe, kes on korda teinud suurel hulgal vanu treppe ütleb, et klassikaline puittrepp on hoonete kõige keerulisem puitkonstruktsioon, mille valmistamine vajab meistrikätt. «Lisaks funktsionaalsele otstarbele võib trepp olla unikaalne kunstilooming, mis kaunistab interjööri,» ütles ta.
Vana trepi juurde käib aga üsna sagedasti trepiastmete nagisemine. Vahur Kõrbe mainib, et nagisemine võib olla üsna häiriv, kuid seda oskasid vanad meistrid vältida, mängides puidu erineva niiskustasemega: astme- ja varvaslaudade jaoks kasutati hästi kuiva materjali ja põsepuude valmistamiseks niiskemat.
«Põskede kuivades tõmbusid tapipesad kokku ja pigistasid nendes asetsevate astmelaudade otsad tugevalt kinni. Kui aga trepimaterjal kuivab ja astmed hakkavad nagisema, siis on nagina kõrvaldamiseks kaks varianti: kas kinnitada detailid tugevasti üksteise külge või määrida liitekohti, et hõõrdumist ei oleks kuulda,» märkis Kõrbe.
Kui trepile on võimalik alt ligi pääseda, siis saaks varvaslaudu korralikult suruda astmelaua soonde või kangutada kiiludega. «Eelnevalt tuleb vanad naelad eemaldada või läbi saagida. Surve all tuleksid varvaslaudade alumised servad uuesti kinnitada kruvidega. Teise moodusena puuritakse altpoolt mõned kaldused avad astmelaua soonde ja pressitakse sinna püstolist liimi või silikooni.»
Kui astmelauad nagisevad põsepuudes, siis tuleks altpoolt nende tapipesadesse lüüa kõvast lehtpuust kiilud. «Kiilu teraviku jaoks võib pragu enne peitliga laiendada,» soovitas asjatundja.