Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Asjatundja selgitab: miks kasutuskorra kehtestamine ridaelamute puhul hea on

Copy
Ridaelamu Tõrva vallas Linnakülas.
Ridaelamu Tõrva vallas Linnakülas. Foto: Arvo Meeks

Eestlastest on saamas ridaelamurahvas. Miks ka mitte, sest meile meeldib mugavus, privaatsus, säästlikkus, oma aiake, terrass ja piisavalt parkimisruumi. Kui oled endale uude ridaelamusse kodu ostmas, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kuidas on tagatud ridaelamubokside omanikele naabritega kaasomandis oleva kinnistu kasutamine, soovitas Uus Maa maakler Janek Saarepuu.

Kinnistule, kuhu ehitatakse ridaelamu, planeeritakse üldjuhul lisaks ka aiaosad, terrassid, laste mänguväljak, parkimiskohad, katlaruumid, koht olmejäätmetele jne. Eriomandi kokkuleppeta on ridaelamubokside omanikel õigus kogu kinnistut kasutada oma parima äranägemise järgi. Taoline käitumine ei pruugi meeldida kõikidele naabritele ning võib omavahelistes suhetes tekitada lisapingeid.

Tähtis on notariaalne kokkulepe

Segaduste ja erimeelsuste vältimiseks tasub sõlmida notariaalne eriomandi kasutamise kokkulepe. Ridaelamuboksi omanike vajadustest lähtuvalt võiks kaasomandis oleva kinnistu jagada:

  • ühiskasutatavaks alaks, mida kasutavad ja hooldavad kõik omanikud ühiselt;
  • ridaelamuboksi omaniku ainukasutatavaks alaks, millel toimetab ainult ridaelamuboksi omanik ja temaga koos elavad pereliikmed.

Ridaelamu kasutuskord

Tavaliselt on korrektsed ja ettenägelikud arendajad enne ridaelamubokside müümist kinnitanud notariaalse eriomandi kasutamise kokkuleppe (kasutuskord) ridaelamubokside omanike kaasaomandis oleva osa kasutamiseks.

Kasutuskorras võiks muuhulgas fikseerida:

  • ala, mis kuulub iga ridaelamuboksi ehk eriomandi juurde. Sellised alad on näiteks aiaosa, terrass ja parkimiskohad, mida kasutavad ning hooldavad vaid konkreetse ridaelamuboksi omanikud;
  • ühisala, mida kasutavad ja hooldavad kõik ridaelamubokside omanikud. Sellised alad on näiteks õueala, katlaruum, mänguväljak jne.

Pane tähele

Kui kinnistu on ümbritsetud aiaga, siis võiks määrata kasutuskorraga aia äärde ühisala, mille kaudu on keskmiste ridaelamubokside omanikel võimalik liikuda näiteks muruniiduki või aiakäruga. Kui taoline ühisala puudub, siis üle naabri aiaosas ilma loata minna ei tohiks ning muruniidukit või mullakäru tuleks enda aiaosale toimetada läbi elutoa.

Kui ridaelamubokside vahele on ehitatud kütteruum kogu maja soojavarustuseks, siis võiks määrata ühisala kütteruumi pääsemiseks. Vastasel juhul tuleb sinna pääsemiseks küsida luba ridaelamuboksi omanikult, kelle alalt oleks tarvis kütteruumi siseneda. Kindlasti fikseerige kokkuleppes, et kütteseadme hooldamine jääb kõikide omanike ühiseks kohustuseks.

Kui kinnistule on planeeritud ühine mänguväljak, siis tuleks jätta see ühiskasutusse ja sellele pääsemiseks määrata ühisala. Ka mänguväljaku hooldamine tuleks kasutuskorraga määrata kõikide ridaelamubokside omanike kohustuseks, sõltumata sellest, kas neist kõigis lapsed elavad või mitte.

Kui ridaelamu aiaosa muruniitmiseks on planeeritud kasutada robotniidukit, siis võiks määrata robotniiduki boksi ühisalaks ning hooldamise kõikide ridaelamubokside omanike kohustuseks.

Seega, et elu ridamajas sujuks kõigile mõnusalt, tasub enne asjad kokku leppida. Hilisemad vaidlused võivad olla vägagi emotsionaalsed ning pikalevenivad.

Tagasi üles