Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/04/13040531t1hc913.jpg)
Majasoomukas on tihti elamistes pesitsev kahjur, mille tunneb ära nende pikkade kõverate tundlate ja keha tagumises otsas oleva kolme harjase järgi.
Majasoomukad on oma nime saanud nende keha katvate väikeste hõbedaselt helkivate soomuste järgi, kirjutab marthastewart.com. Täiskasvanud isend võib kasvada kuni 1,9 sentimeetri pikkuseks. Need kahjurid väldivad valgust ja peidavad ennast väikestesse pragudesse. Kuna majasoomukad eelistavad niisket keskkonda, on nad kõige sagedasemad puuküürnikud just vannitubades.
Kahjuritõrje eksperdi Fred Wiley sõnul on esimeseks märgiks majasoomukate sissetungist nende poolt näritud paber või papp. «Majasoomukad toituvad tärkliserikastest materjalidest nagu tapeet, fotod, raamatukaaned ja papp. Kui sa märkad, et pappkarbil on väikesed närimisjäljed, siis võib julgelt öelda, et majasoomukad on sinu koju sisse kolinud,» sõnab Wiley. Eksperdi sõnul viitab mitme majasoomuka nägemine juba suuremale probleemile.
Majasoomukatest vabanemine on tülikas töö. Selleks, et majasoomukate elu võimalikult kibedaks teha, tuleb hoida eluruumide temperatuuri alla 25 kraadi, kuna emased isendid vajavad munemiseks sooja keskkonda. Samuti tuleb elamises lahti saada niiskusest. Täita tuleb kõik praod, kuhu väikesed loomad ennast peita võivad. Toidujäänused ja tolm tuleb koheselt ära koristada, et loomadel ei oleks midagi, millest toituda.