/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057625t1hf8e9.jpg)
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk tutvustab Eestis vohavaid võõrliike, mida koduaias kindlasti kasvatada ei tohiks.
Keskkonnaameti spetsialist: mis vohab hästi peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda
Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita, tahtlikult või tahtmata, siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ja probleeme põhjustama. Sageli võtavad looduses vohavad võõrliigid üle kohalike liikide elupaiku ja mõjuvad nii looduse mitmekesisusele negatiivselt. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi. Ka mitte oma aias.
Eestis keelatud liikide nimekirja on kantud 13 taimeliiki, Euroopa Liidu omas on neid 36. Kõikide keelatud liikidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.
Karuputk
Karuputke võõrliigid on kindlasti kõige tuntumad ja riik on nende tõrjega juba üle 10 aasta tegelenud. Riigi töö jätkub ja maaomanikud on väga oodatud sellele kaasa aitama. Selleks tuleb korra aastas kõik taimed ettevaatlikult välja kaevata ja kuivama jätta. Vaid järjekindla tõrje tulemusel hakkab karuputk meie maastikupildist taanduma. Pikemalt saab riiklikust karuputketõrjest ja selle tulemustest lugeda Eesti Looduse 2019. aasta märtsinumbrist.
/nginx/o/2020/04/16/13057628t1h1336.jpg)
Pargitatrad
On tuntud ka kui konnatatar ja kirburohi. Need Ida-Aasiast pärit liigid on jätkuvalt väga populaarsed, kuid kuna neist on äärmiselt raske vabaneda, põhjustavad järjest rohkem probleeme maaomanikele. Pidev niitmine ei anna tulemusi ja kuni 2 meetri sügavusele ulatuvat juurestikku on võimatu tervenisti välja kaevata. Ehkki peamiselt kasvavad küll aedades, satub neid kahjuks järjest rohkem loodusesse ja seal muudavad nad elupaiku tundmatuseni.
Verev lemmmalts
Taim kuulub maailmas kümne kõige invasiivsema taimeliigi hulka ja on plahvatuslikult levima hakanud ka Eestis. Kuigi imekaunite õitega, põhjustab suurt loodusliku mitmekesisuse kadu. Liik on inimesele ohutu ja seda on kerge rohida. Tegevus peab aga olema järjekindel, et vältida uute seemnete valmimist ja rohitud taimede uuesti kasvama hakkamist.
/nginx/o/2020/04/16/13057627t1habc3.jpg)
Ameerika kevadvõhk
Ameerika kevadvõhk kasvab niisketes kasvukohtades ja on suur ning dekoratiivne liik. Soomes ja Rootsis veekogude kallastel põhjustab see suuri probleeme juba praegu, kasvades tihedate ja väga vastupidavate massidena. Mõistlik on Eestis sellist olukorda ennetada ja koduaedades kindlasti mitte kasvatada. Ameerika kevadvõhu sugulane Kamtšatka kevadvõhk on sama invasiivne, aga pole veel keelatud liikide nimekirjas. Ainult oma aias tuleb hoida seda ikkagi.
/nginx/o/2020/04/16/13057632t1h92f6.jpg)
Tõrje kohustus lasub maaomaniku õlgadel
Keelatud võõrliikide tõrje kohustus lasub maaomanikul. Seetõttu tuleb igal maaomanikul ja rohenäpul endal olla tähelepanelik ja informeeritud. Riik on võtnud enda kanda karuputke võõrliikide ja vähemal määral ka vereva lemmmaltsa tõrje.
Uusi võõrliike tuleb meile igal aastal juurde ja riigi vahendid nendega tegelemiseks on piiratud. Lisaks keelatud liikidele on veel hulk liike, mis on samuti invasiivsed, kuid pole nimekirjadesse lisatud (näiteks Kamtšatka kevadvõhk).
Lupiin ja kibuvits
/nginx/o/2020/04/16/13057630t1h7535.jpg)
Ka lupiin ja kibuvits vajavad tähelepanu, et ei leviks omasoodu, tuntumad neist on Eestis hulgalehine lupiin ja kurdlehine kibuvits.
Hulgalehine lupiin, lühidalt ka lupiin ehk hundiuba, on Eestis endiselt populaarne iluaia taim. Kahjuks on seda järjest enam näha vohamas mööda teeääri ja raiesmikke. Selle liigiga on hädas näiteks meie põhjanaabrid, ka meil tuleks eos lupiini levikut piirata, et vältida suuremat tõrjetööd hiljem. Näiteks saab hulgalehise lupiini kasvama jäämist vältida teehoolduse käigus. Ehkki taim on kasvades ilus, ei tarvitse seda kasvama jätta ja hiljem koos seemnetega maha niita, sest nõnda aidatakse liigi levimisele hoopis kaasa.
Eestis kasvab üle 10 kibuvitsaliigi. Kurdlehine kibuvits on neist ainuke, millega meil on suuri probleeme. Liik on levinud pea kõikjal meie rannikul ja muudab avatud rannaluited läbipääsmatuteks kibuvitsatihnikuteks. Kuna jätkuvalt kasutatakse seda liiki meelsasti haljastuses, levib kurdlehine kibuvits ka sisemaal. Et saaksime oma rannaalasid edasi kasutada, soovitame igal võimalusel asendada see liik teiste kibuvitsade või hoopis mõne roosisordiga.
/nginx/o/2020/04/16/13057636t1hb264.jpg)
Veel üks nuhtlus: taimehaigused ja kahjurid
Kui võõrad taimeliigid püsiksid ainult meie enda aias, ei tarvitseks nende pärast üldse muretseda. Loodusse jõuavad võõrad liigid kahel viisil: taimed kasvavad aiast välja omal jõul või levitavad neid tahtmatult maaomanikud ise, olgu siis aiaprügiga või lihtsalt istutades. Viies aiajäätmeid rohimise, harvendamise või väljakaevamise järel näiteks võsa vahele või metsa alla, hakkavad võõrliigid seal kasvama ja kahjustama meie loodust. Sellist teguviisi on oluline vältida ning aiajäätmed tasub hoopis kompostida. Lastes ülearusel kraamil kompostiks kõduneda, on see hiljem väärtuslik väetis sinu põõsastele ja lillepeenardele.
Ära unusta, et taimedega võid endale aeda tuua ka hoopis teistsuguseid nuhtlusi – taimehaigusi ja kahjureid. Vahest tuntuim kahjur on praegu lusitaania ehk hispaania teetigu, mis on iga aiapidaja õudusunenägu. Enim Harjumaal, aga hajusalt juba ka mujal Eestis levinud suurest nälkjast on raske vabaneda. Eluviis on pigem hämaras ja öine ning tema munad hästi peidetud. Liiki hävitades tuleb olla tähelepanelik, et ei kahjustataks talle sarnaseid kodumaiseid tigusid: suurt tigu ja must-seatigu. Samuti tuleb olla hoolas kahjurivastaste mürkidega, et mitte kahjustada kogu ülejäänud kodumaist elustikku.
Aiapidaja meelespea:
- Mõtle hoolega, mida oma aeda tood ja istutad. Eriti salakavalad on veetaimeliigid, kuna neid ei ole võimalik veekogudest täielikult eemaldada. Ära too oma aeda keelatud võõrliike.
- Tõrju keelatud võõrliigid oma aiast ise ja ära vii neid aiast välja, muidu võid neid hoopiski levitada.
- Igasuguste võõrliikide loodusesse laskmine ja viimine on rangelt keelatud, sest ohustab meie oma loodust. Mis kasvab sinu aias, hoia oma aias.
- Mis vohab hästi sinu peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste võõrliikide levikut tuleb erilise hoolega piirata.
- Ära vii aiaprügi loodusesse. Ka aiaprügi on prügi. Komposti see oma aias või käitu vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele ja võimalustele.
- Kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee.
- Loe kompostimisest internetist, näiteks annab häid juhiseid www.kompostiljon.ee.