Tehingute arvu vähenemine
Harjumaa korteriturg on väga tugevasti mõjutatud Tallinna korteriturust, mistõttu on tehingute arvu ja keskmise hinna liikumine mõlemas piirkonnas võrdlemisi sarnane. Alates 2011. aastast on korteriturul tehingute arv maa-ameti andmetel kasvanud.
2018. aastal tehingute arvu kasv pidurdus ning aasta jooksul tehti kokku 12 385 tehingut, mida oli vaid 0,5 protsenti enam kui eelneval aastal. 2019. aasta jooksul sõlmiti kokku 12 667 tehingut, mida oli ligikaudu 2,3 protsenti enam kui 2018. aastal.
2019. aasta märtsis sõlmiti Harjumaal 1157 ja aprillis 1055 korteriomandi tehingut. Tänavu teostati Harjumaal märtsis 993 tehingut, mis on 14,2 protsenti vähem kui aasta tagasi. 2020. aasta 4. mai seisuga on aprillikuus sõlmitud vaid 590 tehingut, mis on võrreldes eelmise aasta aprilliga lausa 44,1 protsenti vähem. Tehingute arv on viimase kuu aja jooksul langenud sealjuures nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka mujal Eestis.
Maakler Sirli Nurme sõnul tehti märtsikuu eriolukorra ajal varem kokkulepitud tehingud ikkagi ära. Terve aprillikuu kehtis Eestis eriolukord ja inimesed tunnevad seetõttu nüüd rohkem huvi suvilate ja maamajade vastu. Põhjenduseks tuuakse, et kui järgmisel korral kehtestatakse eriolukord, on võimalus maale põgeneda.
Keskmise ruutmeetri hinna langus
Nagu tehingute arv, on kasvanud alates 2011. aastast Harjumaa korteriturul ka keskmine ruutmeetri hind. 2019. aastal tehti tehinguid keskmise hinnaga 1834 eurot ruutmeetri kohta, mis on omakorda 6,6 protsenti kõrgem kui aastal 2018.
2019. aasta märtsis sõlmiti Harjumaal korteriomandi tehinguid keskmise hinnaga 1740 eurot ruutmeetri kohta ja aprillis 1747 eurot ruutmeetri kohta.