Enda murulapp ja vähem vastutust: kellele ja miks sobib elu paarismajaboksis?

Ridaelamus tuleb arvestada naabritega, kellega maja jagad. Foto: Shutterstock

Neil, kes ihkavad kortermajast privaatsemat eluaset, ent ei jõua majaga kaasnevaid kohustusi oma õlgadel kanda, tasub ehk kaaluda elu paarismajaboksis.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa juhtiva konsultandi Marek Kirjaneni sõnul on paarismajaboksid üpris populaarne elukohavariant. Olgugi, et ka ridaelamuboksi kallal tuleb üksjagu tööd teha, on sellel korteriga võrreldes mitmeid plusse, nagu oma terrass või rõdu, pisike peenramaa ning õueala.

Nii nagu kevadeti kasvab inimeste huvi majade ja kruntide vastu, hakatakse tasapisi ka  paarismajabokside vastu huvi tundma. «Huvi on läbi aegade olnud, eeskätt aktiviseerub turg kevadel, mil tekib soov korterist välja saada ning nautida rohelust ja privaatsust,» sõnas Arco Vara maakler Janika Toots.

Kompromiss maja ja korteri vahel

Toots leiab, et paarismajaboks on ideaalseks elamispaigaks nooremapoolsele lastega perele, sest sellega kaasneb piisavalt hooviala, mis ei nõua seejuures liiga palju hoolt ja aega. Paarismaja ostuga kaasneb tihtipeale ka oma terrass ja saun. Kuna lähinaabreid on vähem, ei pea ka koridori kellegagi jagama.

«Paarismajaboks on kompromiss maja ja korteri vahel. Rohkem privaatsust kui korteris ja ei ole nii palju toimetamist kui maja puhul,» märkis ta.

Lisaks ei kaasne paarismajade puhul korteriühistuga seotud püsikulusid, nagu üldelekter, halduri tasu või maja remondifond. «Need summad võivad olla teinekord märkimisväärsed, mistõttu nelja- või viietoalise paarismaja kommunaalkulud on teinekord pea poole väiksemad kui kahe- või kolmetoalisel korteril,» lisas Toots.

Ühe ostuargumendina võetakse arvesse ka ridaelamuboksi soodsamat hinda kui eramul. Kui valikus juhtub olema sama hinnaga, kas vanem eramaja või uuem paarismaja, eelistatakse pigem uuemat ja ökonoomsemat. «Sel juhul pole ka suur eramaja krunt paljudele hädavajalik, sest kiire elutempo juures sobib mõistliku pindalaga paarismajakrunt, kus on piisavalt privaatsust, mõni lillepeenar ning lastele ja koerale jooksmisruumi,» tähendas Marek Kirjanen. 

Lisaväärtusena saab Lahe Kinnisvara Pärnu vanemmaakleri Krista Järve sõnul tuua veel naabrivalve ning jagatud kohustused.

Sa ei ole oma mures üksi

Ridaelamus elades tuleb privaatsusest hoolimata arvestada naabritega, kellega maja jagad, ning leida ühismeel maja ja selle seisukorda puudutavates küsimustes. Tihtipeale tuleb ka ühist rahakotti jagada.

«Maja puhul tuleb endal kodu puudutavaid otsuseid ja kulud täies ulatuses ise kanda, mistõttu igakuised kulud ei pruugi olla väga kõrged, kuid aegajalt tuleb selle võrra suuremaid ühekordseid kulusid teha, näiteks maja fassaadi või katuse remondi näol. Paarismajas on aga võimalus neid kulusid naabriga kahasse teha,» selgitas ta.

Kütte- ja veesüsteemid on Krista Järve sõnul enamasti naabrist autonoomsed ning kui ühel jääb maksmata, siis see teist ei mõjuta. 

«Ilmselt päris kütmata keegi pikemat aega ei jäta, sest inimesed on siiski teadlikud, et pärast tekivad võimalikud probleemid niiskuse ja hallitusega. Isegi kui naaber ei kütaks, siis kinnisel karbil alla 0 kraadi langeda on raske ja külm ilma soojustamata naabrivaheseinast liiga lihtsalt läbi ei pääse,» lisas Kirjanen.

Jagatud maja tähendab asjatundjate sõnul tihtipeale ka jagatud rõõme ja kohustusi. Harvad ei ole olukorrad, kus heanaaberlikud suhted kujunevad eluaegseks sõpruseks.

«Minu ühel paarismaja ostjatest klientidel läks nii hästi, et kõrvalboksi pererahvast said nii sõbrad kui ka lapsehoidjad. Kõrvalmaja pererahvas hoidis oma lapselapsi, kuhu ka nüüd uute elanike laps oli oodatud ja kuna kõrvalmaja kodune keel oli vene keel, õppis ka ostjate laps vene keele ära. Lisaks said ostjad rahuliku südamega tööle minna, kuna laps oli kodu lähedal hästi hoitud. Paarismaja ostes võid leida endale uued, eluagsed ja toredad sõbrad,» rääkis Järv.