Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Veeda suvi Eestis Seikle Ida-Virumaa fjordidest Peipsi Rivierani

Alutaguse matkaklubi kanuumatkad. Foto: Alutaguse matkaklubi
Copy

Ida-Virumaa ei ole ilmselt esimene valik Eestimaal, mis puhkuseplaane tehes pähe tuleb. Aga miks ka mitte just Ida-Virumaa! Eesti idapoolseim maakond on otsast otsani täis eriskummalist ajalugu, ekstreemseid tegevusi ja hingematvaid vaateid.

Kui astuda teada-tuntud radadelt kõrvale ja vaadata Ida-Virumaad teistsuguse nurga alt kui tavaliselt harjutud, avaneb vaatajale uhke Ida-Võlumaa. Ja seda peab nägema!

Aeruta Eesti fjordis ja kohtu pruunkaruga

Puhkus ei pea olema ainult rannas lebamine või restoranis veini maitsemine. Puhkus võib ka olla aktiivne! Seiklusjanulisi ekstreemsuste huvilisi oodatakse Alutaguse matkaspordi- ja seikluskeskuses. Tegemist on tõeliselt unikaalse ettevõttega. Tegevusi jagub rabas räätsadega müttamisest kaljuseinal ronimiseni. Sekka ka kanuusõit ja seitset sorti kanaliületusi Aidu karjääris.

Kohtla-Nõmme alevikus asuv matkaklubi üllatab igal aastal uute põnevate tegevustega. «Sellel aastal oleme koostöös Eesti Kaevandusmuuseumiga välja töötanud paar põnevat külastusprogrammi. Kivimid ja kivistised kaevandatud aladelt ja allmaamuuseumi külastus koos tuuriga Aidu karjääri,» räägib matkakeskuse tegevjuht Ingrid.

Klubi üheks populaarsemaks ettevõtmiseks on matkad Aidu karjääris. Kas valite kanuu või lähete jalgsi – see on teie endi otsustada. Inimkäel tekkinud maastik tundub kui teiselt planeedilt. Rahulikult sillerdav ebamaist värvi roheline – või on ta hoopis sinine – vesi, kõrged pehmed kaljuseinad, tegemist on Eesti oma fjordidega. Vot sulle Norra! 

Ingridi sõnul sobib enamus matkaspordi- ja seikluskeskuse tegevustest nii peredele kui ka suurematele seltskondadele. Põnevad matkad on heaks viisik üksteist paremini tundma õppida ja end proovile panna.

Puhkajatele, kelle jaoks tundub matkamine liialt raske katsumusena, kuid soov uut põnevat kogemust saada on suur, pakub Ida-Virumaa veel üht superelamust. Nimelt on seal võimalik kohtuda Eesti suurima kiskja – karuga. Ei, tegemist ei ole loomaaiaga. Karud on metsikud ja nende valdustes oleme meie külalised. 

Lüganuse vallas tegutsev ettevõte Natourest pakub huvilistele võimalust päris karuotiga kohtuda. Seda muidugi viisil, mis on mõlemale osapoolele ohutu. Mõmmiku nägemiseks tuleb veeta öö karuonnis. 

Karuonnist tehtud pilt pruunkarust.
Karuonnist tehtud pilt pruunkarust. Foto: NATOUREST

«Pakume sel kevadsuvisel hooajal võimalust karusid ja teisi metsaelukaid vaatama tulla. Selleks peab ööbima meie vaatlusonnis . «Onnid» on tegelikult pigem väikesed majakesed, kus vaatlusaknad asetsevad kahel pool maja. Olemas on kemps, voodid ja toolid. Lisaks karudele on võimalik näha kährikuid, põtrasid, kitsi, oravaid, vahest metssiga ja erinevaid linde. Enne vaatlusvarjesse minekut juhib giid jalutuskäiku pruunkaru õpperajal, kus kuuleb ja näeb palju Eesti mesikäppade elust ja tegemistest,» räägib Natourest eestvedaja Bert. 

Karuonn.
Karuonn. Foto: NATOUREST

Fjordid vallutatud ja karude elu uuritud – mida huvitavat veel? Vahelduseks võiks proovida midagi maitsvat. Palved on kuulda võetud ja tegevus leitud. Seadke sammud Alutaguse meiereisse ja proovige oma kätega juustu valmistada.

Väiketootja on spetsialiseerunud lehmapiimast hallitusjuustude valmistamisele. Valikus on sini-, sini-valge- ja valge hallitusjuust. Ettevõtet veab õe-venna duo. Tooted on nõutud nii poodides kui ka restoranides. Kas sinule on Alutaguse meierei juustud poeriiulitel silma jäänud? 

Alutaguse meierei imeliselt maitsvad hallitusjuustud.
Alutaguse meierei imeliselt maitsvad hallitusjuustud. Foto: Alutaguse juust OÜ

«Suvekuudel korraldame reede õhtuti vabas vormis Iisaku õhtuturgu, kuhu saavad tulla oma tooteid müüma Alutaguse valla tegijad. Turult leiab kõike – toitu, riideid ja käsitööd. Kohatasu pole ning igaüks võib kauplema tulla. Ettetellimisel võtame meiereis vastu ka gruppe, kellele näitame tootmist ja korraldame degusteerimisi,» räägib Triin. Miks mitte minna ja lasta kohalike tegijate toodangul hea maitsta? 

Alutaguse meierei uued juustusnäkid.
Alutaguse meierei uued juustusnäkid. Foto: Alutaguse juust OÜ

Kulinaarne rännak kaunites mõisates

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar kirjeldab oma valda humoorikalt: «Alutaguse vald on Mandri-Eesti suurim vald, kus inimene on varsti haruldus ja kitsed-karud-rebased võtavad võimu – selle pärast juba tasubki külla tulla.»

«Alutaguse rahvuspark, Peipsi rannik oma 30 kilomeetri pikkuse liivarannaga, kohalik toit, Rannapungerja Tuletorni festival, Vasknarva ja Narva jõe äärsed külad, Pannjärve tervisespordikeskus, Mäetaguse mõisakompleks ja puhkeala, Kuremäe klooster, Illuka mõis, Pagari mõisapark – avastada on siin palju,» loetleb Võhmar üles põhjuseid, miks nende armsat kodukohta külastada.

Prohvet Eeliase kirik ning klooster Vasknarvas.
Prohvet Eeliase kirik ning klooster Vasknarvas. Foto: Aleksander Kaasik/Wikimedia commons (CC BY-SA 3.0)

Mandri-Eesti suurimas vallas on kohvikutepäev muutunud traditsiooniks, mida nii kohalikud kui ka külalised pikisilmi ootavad. Juba on otsustatud, et kohvikutepäev toimub ka sel aastal, täpsemalt 15. augustil. Ühe päeva vältel on avatud erinevad mõisakohvikud üle terve valla. Valla mõisad on end selleks päevaks lille löönud ning ootavad külalisi. Kulinaarne rännak Mandri-Eesti suurimas vallas alaku! Lisaks toidule pakutakse külalistele kultuuriprogrammi. Esinejate seast leiab selliseid tuntud nimesid nagu Sandra ja Jalmar Vabarna ja Lauri Saatpalu.

Mäetaguse mõisahotell.
Mäetaguse mõisahotell. Foto: Mäetaguse Mõisahotell

Ida-Virumaa üheks kõige uhkemaks öömajaks on vaieldamatult Mäetaguse mõisahotell ja spaa. Mäetaguse aleviku südames ajaloolise mõisapargi keskel asuv öömaja on klass omaette. Kuid mis selles mõisas siis peitud? Mõisa perenaise Terje sõnul on hotellis 24 värskelt uue lihvi saanud romantilist tuba, seitsme erineva saunaga spaa ja gurmeerestoran. «Saabuval suvel on Mäetaguse väike mõisahotell kindlasti hea valik puhkamiseks. Armas omadele ja kodune külalistele,» räägib mõisa perenaine.

Restorani menüü on koostanud Eesti kuulsaim telekokk Joel Ostrat ning valikus on peamiselt kohalike talunike toodang. Mõispargi serval asub üks Eesti parimaid disc-golfiväljakuid, kus eelmisel suvel peeti maha ka maailmameistrivõistlused. 

Mäetaguse mõisahotelli ujula.
Mäetaguse mõisahotelli ujula. Foto: Mäetaguse Mõisahotell

Maaliline ja rahulik Peipsi põhjarannik

Peipsi põhjarannikul ootab suvitajaid kilomeetrite pikkused puhtad liivarannad, metsik loodus ja mõnusad külalistemajad, kus end maailmamuredest välja lülitada. Peale tegusalt veedetud päeva on ju hea lihtsalt leboskleda. Üheks heaks valikuks on Kauksi puhkemaja. Peipsi järve äärest kõigest kahe kilomeetri kaugusel metsa sees asuv majutusasutus pakub kiirele elutempole väärt vaheldust.

«Kuna siin saab peatuda eraldi majakestes, siis on meid leidnud just linnarahvas. Teistega kokku puutuma ei pea ja kui on soov tellida hommikusööki, siis toob perenaine selle kokkulepitud ajaks korviga ukse taha. Suurem toitlustamine on praegusel ajal küll kahjuks täiesti peatunud, kuid päris lukku kööki me siiski pannud ei ole – küpsetame leiba, kringleid, kooke ja teeme peolauatoite. Loodame, et suvi tuleb ilus ja eestimaalased leiavad uusi ja huvitavaid puhkamisvõimalusi,» räägib puhkemaja perenaine Piret.

Peipsi põhjarannikuga süvitsi tundmaõppimiseks tasub seada sammud Kauksi külastuskeskuse poole. RMK teabepunktis on sel aastal käsil suured tööd. Plaan on lammutada maha kogu kõrvalhoone metsaklassi osa ja ehitada uus mitmefunktsionaalne hoone. Selles hakkab tööle uus teabepunkt ja valmib Alutaguse rahvusparki tutvustav ekspositsioon.

«Suvi võib mööduda ehitustööde tähe all. Vaatamata sellele katsume külastajaid suunata nii et teabepunkt ja suures majas olev püsiekspositsioon hoida külastajatele avatuna,» räägib Kauksi külastuskeskuse teabejuht Aune.

Kauksi külastuskeskus.
Kauksi külastuskeskus. Foto: Kauksi külastuskeskus

Avastamist on tohutult palju. Ühest nädalavahetusest ilmselgelt ei piisa ja ootamatult võid leida ennast taas ja taas auto nina Ida-Võlumaa poole pööramas.

Ägedad üritused Ida-Virumaal, millel silm peal hoida: 

Tagasi üles