Keerulised ajad: kriis toob uute kortermajade projektidesse muudatused

Investorikorterite massostmisel on nüüd pikemaks ajaks kriips peal. Foto: Shutterstock

Viimaste aastate hitt-tooteks saanud väikekorterite arendamisel tasub hoogu maha tõmmata. Uusi kortereid ostetakse edaspidi rohkem endale elamiseks ja vähem väljaüürimiseks, kirjutab analüütik Risto Vähi Uus Maa blogis.

Uusarendusturul on keerulised ajad, mille ulatust on raske ennustada. Küll aga tasub tulevikuperspektiive silmas pidades juba mõelda, kuidas kriisijärgselt edasi minna. Olukorras, kus enim on pihta saanud üüriturg ning nõudlus jääb pakkumisest madalamaks veel pikaks ajaks, on kasulik võimaluse korral teha muudatusi projektides ning mõned ühe- ja kahetoalised korterid asendada näiteks kolmetoaliste perekodudega.

Uusi kahetoalisi kortereid on liiga palju

Kuigi uute väikekorterite üleküllus hakkas kergelt turgu mõjutama juba enne pandeemiat, sai viimase kuu jooksul selgeks, et kriisi ja taastumise tuules teevad ilma jälle korterid, mis ostetakse endale elamiseks. See tähendab, et väike- ja suurkorterite nõudlus on taas võrdsustunud.

Vaadates praegust uute korterite ostuaktiivsust, ei ole enam nii, et esimesena ostetakse ära kõik ühe- ja kahetoalised korterid. Vastupidi – kõigepealt võivad broneeringu alla minna hoopis suuremad kodud ning mõni, veel pool aastat tagasi hitt-tooteks olnud kahetoaline korter ootab uut omanikku.

Kolmetoaliste tähetund

Hästi lähevad kaubaks optimaalsed, 58–70 ruutmeetrise üldpinnaga kolmetalised korterid. Kui võimalik, tasub mõne ühe- või kahetoalise korteri liitmisel just sellist elamispinda pakkuda. Ka väikekorteritele on endiselt olemas oma ostjaskond, kuid selle mõjukaimaks osaks ei ole enam üüriinvestorid.

Seega tasub edasisi plaane tehes arvestada, et investorikorterite massostmisel on nüüd pikemaks ajaks kriips peal. Suuremat huvi selle segmendi vastu võiks eeldada alles siis, kui kõik muu on taastunud ning reisimine ja tööalane liikumine on taas endise hoo sisse saanud.