Kohisevate metsade ja Peipsi lainete vahel asub kireva kultuuriga Peipsiääre vald: Sibulatee, vanausuliste kultuuripärand, suitsukala ja ridakülad. Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri – teretulemast Peipsi kaldale.
Peetruse malakaga teetseremoonia või klaas veini roosiaias
Kui tahad teada, mis oli koomiksi eelkäija, kust tuleb väljend sinine esmaspäev, mida kutsuvad vanausulised antikristuse masinaks, kuidas vanakurja suhkru seest välja ajada, mis paganama juurikas see Peetruse malakas on või kuidas töötab peenrakell, siis tuleb sammud seada Peipsimaa külastuskeskuse poole.
Külastuskeskuse rahval on sel aastal käed-jalad tööd täis. Üsna pea avatakse uusim atraktsioon, milleks on lubokiõu. Kuid mis asi see lubokk täpsemalt on? Külastuskeskuse perenaise Kairi sõnul on tegemist puulõikelise klišeega trükitud ja käsitsi värvitud selgitava tekstiga trükipilt, mis oma olemuselt meenutab koomiksit.
Lubokitrükk on alles algus! Külastuskeskusel on huvilistele veel palju muudki põnevat pakkuda. Külastuskeskuse Sigurimuuseumis saab tutvuda Peipsimaa kohvikasvatuse ja -joomise traditsioonidega. Kas tõesti kasvatatakse Eesti suurima järve kaldal kohviube? Kairi sõnul on Peipsimaa rahva kohviks hoopis harilik sigur, mis kasvab nende kodukandi mustas mullas nagu mühinal.
Tädi Šura kohvikus pakutakse sigurist valmistatud toite ja jooke. Peipsi kohvi ehk siguriteed keedetakse valmis kaadervärgis, mida kohalikud antikristuse masinaks kutsuvad, ent üldsusele on see peamiselt tuntud samovari nime all. «Kui kuuled samovari vilisemas, siis lippa kiiresti meie teetseremooniast osa võtma. Muuhulgas räägime vanausuliste elust ja ajaloost järveäärsetes külades. Teetass ees, suhkrutükk põses ja laual kuhjaga sibulapirukaid – see ongi meie teetseremoonia!» räägib Kairi.

Sibulatee kõige glamuursem osa on kindlasti Alatskivi loss. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II Šotimaa suvekodust, Balmorali lossist tugevalt mõjutatud mõis on kindlasti üks Eesti uhkemaid. Lossis tegutsevad gurmeerestoran, hotell ja muuseum. «Sel aastal rõhume pigem siseturismile ja ootame kõiki külla! Usun, et meie hulgas on palju inimesi, kes veel Alatskivi lossi näinud ei ole,» räägib lossi juhataja Laura.
Laura sõnul ei tohiks potentsiaalne huviline kindlasti maha magada Alatskivi lossipäevi. «Lossipäevi tähistame teisel augustil. Tasuta giidituurid, esinejad ja palju muud huvitavat. Imeline terrass, klaas veini, kaunis roosiaed ja vaated järvele – mida veel elult tahta,» meelitab Laura inimesi Alatskivile.

Alatskivi lossist kiviviske kaugusel Hirveaia naabruses tegutseb aga juba kolmandat aastat väike pereettevõte, mis toodab kohalikust toorainest käsitööveine. Alatskivi mõisamaitsete veinid on oma põnevate ja harukordsete maitsenootidega ära võlunud nii kodumaised kui ka kaugemad külalised. Mõisamaitsete põhiliseks tegevuseks on veinidegustatsioonide korraldamine, kuid neile, kes ilusti küsivad, võib mõisamaitsete perenaine Külli tutvustada ka kiivalt saladuses hoitud Ivan Tšai tee fermenteerimise tehnoloogiat.

Peipsiääre valla kultuuritööspetsialisti Reeda sõnul tuleks tema kodukanti sattudes kindlasti leida aega ka selleks, et käia läbi Liivi muuseum, Kodavere pärimuskeskus, Kolkja vanausuliste muuseum, Alatskivi matkarada ja Kallaste liivapaljand. «Omamoodi elamus on tegelikult ka kohalikud külalaadad, eriti sellised, kus müüakse igasugu lahedat vanavara. Ise soovitan kindlasti läbi käia «Kokora vända» ja «Nööpnõelast traktorini» laadalt,» kirjeldab Reet mida põnevat Peipsiääre vallal pakkuda on.