10 olulist nüanssi, mida peaksid muru ja lillede janu kustutamisest teadma

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Kuumad ja põuased nädalad on nauditavad suvitajatele, aga valmistavad peavalu aiaomanikele. Kuumalaine kurnab aiataimi ja paraku ei paku erilist leevendust ka harvad vihmahood. 

Kuivusest närtsinud taimedest ei tasu kohe järeldada, et neile enam eluvaimu sisse puhuda ei saa. Enamik taimi läheb palava ja kuivaga lonti ja enamik võtab pärast kastmist uuesti elu sisse. Kõige enam on kuivus ohtlik alles hiljuti istutatud taimedele või värskelt külvatud murule, nende kastmine vajab erilist hoolt. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets annab 10 soovitust aiataimede janu rahuldamiseks.

1. Põuaajal tuleb muru ja lilli korralikult kasta, aga erinevalt eksiarvamusest ei pea seda tegema sageli, vaid põhjalikult. Tihe, aga ebapiisav kastmine meelitab taime juured pindmisesse kihti, mis on pikas plaanis kahjulik. Veendumaks, et taimed on saanud piisavalt vett, tuleks pista näpp mulda – kui ainult pealiskiht on märg, tuleks kastmist jätkata. 
2. Kuumal päeval võib aurustuv veehulk taimedelt kahekordistuda, mis tähendab, et taimed vajavad taastumiseks kaks korda enam vett kui tavapäraselt. Kõige rohkem on kuivaga hädas suurte lehtedega taimed, mis vajavad niisket keskkonda. Paremini peavad kuumusele vastu suured puud ja põõsad, millel on lai juurestik, aga pika põua püsides vajavad isegi puud kastmist. 
3. Kasta võiks varahommikul või õhtupoolikul kui õhutemperatuur on madalam, siis aurab vett ära vähem. Parim aeg kastmiseks on pisut sombune ilm, veel parem on kasta enne või pärast vihmasabinat. Vesi imendub kõige paremini märjas mullas, samas kui koorikuks kuivanud pinnast kasta on keeruline. 
4. Kasta taimi toa- või õuesooja veega. Enamik aiataimi ei talu külma ega kuuma vett. Eriti kahjulik on jäiselt külm vesi lehtedele, see võib põhjustada haigusi, näiteks jahukastet. 
5. Kasta tuleb eelkõige juuri, lehtedelt aurustub vesi kiiresti. 
6. Mulla kobestamine ja multši kasutamine aitavad hoida niiskust ja vähendada kastmiskordi. 
7. Muru kuivamist ennetab harvem niitmine. Põuanädalatel võiks lasta murul üle 10 sentimeetri kõrgeks kasvada, sest nii loob muru endale ise varju ja takistab kuivamist. 
8. Sageli jäetakse niitmisel tekkinud murujääk väetiseks. Kuival ja palaval ajal seda teha ei tasu, sest kuivanud lõikmete lagunemine aeglustub ning tekib oht kõdukihi tekkeks. Kui selline kõdukiht on üle 5 millimeetri paksune, on muru normaalsed kasvutingimused rikutud, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
9. Kuivanud muru laikudele võib täiendavalt muruseemet külvata kogu suve vältel, aga oluline on ajastus. Kuna niiske muld on seemnete idanemiseks hädavajalik ja kastmine võib jääda ebapiisavaks, siis tasub jälgida ilmateadet ja teha külv vahetult enne suurt vihmasadu.
10. Kastmise teevad oluliselt kergemaks vihmutid, eriti kui vett saab oma tiigist või veekogust, kus vesi pole jäiselt külm. Vihmutid on siiski tõhusad eelkõige muru kastmisel, sest lillede, köögivilja ja põõsaste puhul jäävad vihmutid pinnapealseks. Seega tuleb taimi kasta kindlasti ka käsitsi kas voolikust või kastekannust või paigaldada mullaalune niisutussüsteem.