SUUR ÜLEVAADE ⟩ Laulvast liivarannast kõheda surnuaiani: need on iga maakonna põnevaimad telkimisalad

Suvi on aeg puhkamiseks! Juhtme seinast välja tõmbamiseks ei ole vaja suuri summasid välja käia – need ägedad telkimisalad on kõigile tasuta.

Leetse telkimisala, Harjumaa

Pakri poolsaarel kauni Lahepere lahe ääres asub Leetse telkimisala. Tuules kohiseva männimetsa sisse üles seatud telkimisalalt leiab viis lõkkekohta, millest kolm on katusega kaetud. Lõkkeplatside juurde kuuluvad ka katusealusega söögilauad koos pinkidega. Lõkkeplatsid on üksteisest võrdlemisi kaugel, mis tagab privaatsuse. Telkimisala kasutajad peavad arvestama, et joogivesi tuleb endaga kaasa võtta. 

Tegevusi jagub Leetses küllaga – alustades vees sulistamisega, lõpetades mööda Pakri poolsaart matkates. Hea õnne korral võib kiviklibu seest ka mõne fossiili leida! Telkla lähedal asub ka Leetse pank ja mõisahoone. Mõisahoonet tuleb aga vaadata kaugelt, kuna see on eraomandis.

Leetse telkimisala kõrval asuv rand. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Palli telkimisala, Hiiumaa

Kõpu poolsaare põhjapoolsel kaldal asub imeline Palli telkimisala. Helesiniselt loksuv Läänemeri jääb telkimisplatsist kõigest mõnesaja meetri kaugusele rannamändide vahele. Tugeva tuule korral on ümbritsevatest mändidest palju kasu, kuna nende külge saab ju telgi kinni siduda. Sel juhul lendab telk minema ainult koos puuga. 

Telkimisalal on kokku kolm kaetud lõkkeaset, seega suuri rahvamasse siia ei oodata. Pikk liivarand on suurepärane koht, kus nahka päikesega paitada ja D-vitamiini ammutada. Linnuvaatlejate suureks rõõmuks asub telkimisala lähedal vaatetorn, mille otsa võib korraga kuus inimest ronida.

Palli telkimisala. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Kauksi telkimisala, Ida-Virumaa

Alutaguse vallas Kauksi oja läänekaldal asub Eesti suurim RMK puhkeala. Kuldse rannaliiva ja valgusküllase männimetsaga ümbritsetud Kauksi telkimisala on üks hinnatuimaid terves vabariigis. Telklas saaks maha pidada lausa laulupeo! Kokku leiab siit 50 kaetud lõkkekohta, 20 katusealust lauda koos pinkidega, kolm kaevu ja viis kuivkäimlat. 

Peipsi põhjarannikuga süvitsi tundmaõppimiseks tasub seada sammud lähedalasuva Kauksi külastuskeskuse poole. RMK teabepunktis on sel aastal käsil suured tööd. Plaanis on lammutada maha kogu kõrvalhoone metsaklassi osa ja ehitada uus mitmefunktsionaalne hoone. Selles hakkab tööle uus teabepunkt ja valmib Alutaguse rahvusparki tutvustav ekspositsioon.

Kauksi liivarand. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Kukeseene lõkkekoht, Jõgevamaa

Mustvee vallas asuva maalilise Kaiu järve kaldalt leiab pisikese Kukeseene lõkkekoha, kus on lubatud ka telk püsti panna. Vahelduva reljeefiga maastik pakub ohtralt silmailu ning rahulikult loksuv järvekallas hingerahu. Ümbritsevad marja- ja seenerikkad metsad on hea võimalus oma talvevarusid täiendada. 

Telklas on lubatud püsti panna kuni kümme neljakohalist telki. Puhkajad, kes ühes kohas kaua püsida ei taha, saavad oma energia suunata Tammeluha ja Jõemõisa matkaraja läbimisse.

Kaiu järv. Foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons

Matsimäe Pühajärve telkimisala, Järvamaa

Otepää külje all asuval Pühajärvel on nimekaim, mis asub Järvamaal. Lummava veekogu kaldale on üles seatud mõnus telkimisala koos kolme lõkkeplatsiga, millest üks on katusega kaetud. Ühel ajahetkel võib telklas püsti olla kuni kümme neljakohalist telki. 

Telkimisplatsist kiviviskekaugusel asub Simisalu loodusmaja, mille kõrvalt algab seitsme kilomeetri pikkune matkarada. Üle Seli raba ja läbi endiste talukohtade kulgev loodusrada on kolme kilomeetri ulatuses kaetud mugava laudteega.

Matsimäe Pühajärve telkimisala parkla. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Peraküla telkimisala, Läänemaa

Läänemaa pärliks olev Peraküla rand on kuulus oma laulvate liivade ja puhta merevee poolest. Õrnade liivaluidetega kaunistatud rand on suurepärane koht hetkeks juhe seinast välja tõmmata. Ka palaval päeval on merevesi siinmail üpris jahe. 

Rannamõnudele pakub vaheldust telkimisala kõrvalt algav 4,4 kilomeetri pikkune Liivase ranna-Peraküla õpperada. Telklas on kokku 16 lõkkeaset ja samapalju laudu koos pinkidega. Keha saab kergendada ühes neljast kuivkäimlast. 

Peraküla telkimisala külastavatel inimestel tuleb arvestada tõsiasjaga, et lõkkekohti puudega ei varustata. Metsast puude lahti kangutamine ja lõkkesse viskamine on rangelt keelatud! Lõkkepuud saab osta telklast 1,5 kilomeetri kaugusel olevast RMK Nõva külastuskeskusest. 

Peraküla telkimisala. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Oandu telkimisala, Lääne-Virumaa

Lääne-Virumaa põhjarannikul asub ilmselt üks mugavaimaid telkimisalasid üle terve vabariigi. Siin on kõik käe-jala juures! Paisjärv, looduskeskus koos muuseumiga, matkarajad, kaluriküla, meri, mõis ja metsamuuseum. Tegevust jagub siin lausa nädalaks.

Telklast kõigest 300 meetri kaugusel asub Oandu külastuskeskus, mille kaevust saab tasuta värsket vett. Altja küla, mis on kuulus oma kõrtsi poolest, jääb telklast kahe kilomeetri kaugusele. Lähedale jääb ka meri ja suursugune Sagadi mõis. 

Ühel ajahetkel on telklas lubatud püsti panna kuni 15 neljakohalist telki. Süüa saab valmistada lõkke peal, millest neli on katusega kaetud. 

Oandu külastuskeskus. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Erastvere pargi telkimisala, Põlvamaa

Kanepi alevi külje all asuv Erastvere pargi telkimisala on mõnus peatuspaik väsinud rändurile. Järve kaldal asuva telkla kõrval on 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu. Huvitav, kas siinmail kummitab? Kaugele ei jää ka endise Erastvere mõisniku mälestuskabel. Mõisa peahoone lammutati 1972. aastal ning selle asemele rajati hooldekodu, mis töötab tänase päevani.

Telkimiskohti jagub kahekümnele neljakohalisele telgile. Lõkkekohti on kokku kolm, millest kaks on katusega. Telkimisalalt lookleb läbi ka 38 kilomeetri pikkune Kooraste rattarada.

Erastvere järv. Foto: Zosma / Wikimedia Commons

Krapi telkimisala, Pärnumaa

Häädemeeste vallas asuv Krapi telkimisala kulgeb mööda 1,5 kilomeetri pikkust rannajoont. Iidsete rannamändide all paiknev telkla pakub head vaheldust linnaelule. Kümneid kilomeetreid kulgev liivarand on võrdlemisi privaatne – mõne inimtühja nurga leiab ikka! 

Telkimisalale võib ühel ajahetkel püsti panna 30 neljakohalist telki. Lõkkekohti on Krapi telkimisalal lausa 48, seega saab iga telk omale isikliku lõkkeplatsi ja natuke veel pealegi. Joogivett saab kaevust ning mammusid metsast. Lähim kauplus asub telklast kilomeetri kaugusel.

Krapi telkimisala. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Scanpix

Varbola linnuse telkimisala, Raplamaa

Märjamaa vallas asuv telkimisala ei jää pealinnast kuigi kaugele. Muinas-Eesti ühe suurima linnuse varemete lähedal asuv telkimisala on suurepärane koht, kuhu Tallinna sigina-sagina eest paariks päevaks peitu pugeda. Lõkkekohti on telklas kokku neli, kaks neist katusega. Vett saab võtta kaevust. 

Moonakotti saab täiendada Märjamaa alevikus, mis ei jää telklast kuigi kaugele. Paksus metsatukas asuval telkimisalal on metsaasukad tihedad külalised, ehk õnnestub sinulgi mõnda neist näha. 

Varbola linnuse varemed. Foto: Juks / Wikimedia Commons

Harilaiu telkimisala, Saaremaa

Vilsandi rahvuspargis asuv Harilaiu poolsaart ühendab naaberpoolsaarega maakitsus, ehk Harilaiu kael. Seda rada mööda kõndides on tunne, nagu käiks mööda merd. Kaunid liivarannad ja luited on pidevas muutuses. Läänemere ramm loob siin igal aastal uue väljapaneku. Poolsaarel otse telkimisala kõrval asub ka mitu väikest järvekest, mis suvekuudel palavaks supiks keeda võivad – seega on suplemiseks kaks valikut, kas külm meri või soe järv. 

Lisaks huvitavale maastikule on Harilaid suure botaanilise ja zooloogilise väärtusega ala, mis on looduskaitse all juba 1924. aastast. Harilaid on olnud kogu ajaloo vältel asustamata ning seal viibides tekib tunne, et oled jõudnud tsivilisatsioonist kaugele maailma otsa.

Maailmast eraldatud telklasse autoga ei pääse. Masin tuleb jätte nelja kilomeetri kaugusele parklasse. Kuid telklas ootab matkalisi ees mõnus lõkkekoht, katusega laud ja pingid ning kuivkäimla. 

Telkimisalale jõudmiseks tuleb läbida nelja kilomeetri pikkune matk. Foto: Google Maps / Ekraanitõmmis

Pangodi telkimisala, Tartumaa

Tartu ja Otepää vahel asub maaliline Pangodi järv. Kohalike seas populaarne supluskoht on aastaid kaugemaltki külalisi kohale meelitanud. Kauni järve äärde on võrdlemisi lihtne ka ühistranspordiga seigelda. Pealinnast tulijad saavad istuda rongile, sõita Elvasse ning sealt edasi Pangodi bussile istuda. Järve ümbritseva metsa sisse on üles seatud hubane telkimisala. Pangodi järve kaldale on lubatud püsti panna kuni 30 neljakohalist telki.

Tegevusi siinmail jagub. Vald on ehitanud võrkpalli- ja mänguväljaku, korrastanud rannaala ja palju muud. Neile, kes lõkke peal vorste grillida ei viitsi, saavad keha kinnitada telkla lähedal asuvas Pangodi kalarestoranis. Pangodile kõige lähemal asuv linn ongi Elva, mis jääb järvest linnulennult 9 kilomeetri kaugusele. 

Pangodi järve kallas. Foto: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Oore telkimisala, Valgamaa

Karula rahvuspargi külje all Aheru järve kaldal asub Oore telkimisala. Tegelikult on tegemist hoopis endise metsavahi taluga. Talukompleks on ilusti ajahambale vastu pidanud – säilinud on rehielamu, ait, laut ja suitsusaun. Selline luksus ei ole aga tasuta, kuid oma telgi võib sellegi poolest priilt üles panna. Täpsemalt on lubatud üles seada 40 neljakohalist telki. Lõkkekohti on kokku seitse, millest kaks on katuseta. 

Telkimisala suurimaks tõmbenumbriks on kindlasti selle kõrval asuv Karula rahvuspark. Karulas asub Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub tublisti üle pargi piiride. Nimele vaatamata on karud siin harv nähtus.

Aheru järv. Foto: Iifar / Wikimedia Commons

Luite lõkkekoht, Viljandimaa

Luite lõkkekoht asub ajaloolisel Sakala teel, mille kaudu Carl Robert Jakobson oma kodukohast Kurgjalt Viljandisse ajalehte «Sakala» toimetamas käis. Telgi saab püsti panna liivasele luiteseljandikule, mis on jäänuk Balti jääpaisjärvest. Kohati tekib tunne nagu oleks mere ääres, kuid ei, meri on siit kaugel.

Korrastatud ilmega männikualune pakub suurt rõõmu korilastele, kes kannavad metsa alt välja korvideviisi marja ja seeni. Telke mahub siia kõigest kolm – kes ees, see mees. Lõkkekohti on üks, seega tuleb seda teistega vennalikult jagada. 

Sakala teel asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Suuremäe telkimisala, Võrumaa

Suuremäe telkimisala asub Karula rahvuspargi külastuskeskuse lähedal Ähijärve külas. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul asuv küla pakub palju silmailu. Telkimisala asub külaga sama nime kandva järve ääres. Telke mahub siia 50. Puhkajad leiavad telkimisalalt kaks kuivkäimlat, kolm lõkkeaset koos istumiskohtadega, kaks varjualusega lauda ja puhta joogiveega välipesula.

Ürgse loodusega Karula on iga matkaja paradiis. Lühikest distantsi eelistavad inimesed saavad läbida nelja kilomeetri pikkuse Ähijärve teeraja. Kangemad käijad saavad koiba proovida 36 kilomeetri pikkusel Karula jalgsimatkarajal. 

Ähijärv nähtuna telkimisala lähedal olevast vaatetornist. Foto: Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons