Asjatundja: kaasomandit ei tasu karta
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
2. juuli 2020, 07:57
/nginx/o/2020/07/02/13183730t1h00b6.jpg)
Ober Hausi kinnisvaramaakler Christiina Kiin leiab, et eestlaste jaoks on aastas 2–3 kuud kasutatava suvekodu ostmine kaasomandisse, mitme pere- või sõpruskonna peale, seni teenimatult vähe tuntud ja kasutatud võimalus.
Kinnisvara kaasomandisse ostmine on jõuliselt kasvav trend kogu maailmas. Soomlased, rootslased, inglased ja ameeriklased on juba aastakümneid ostnud suvemaju, kortereid ja villasid Hispaaniasse, Mehhikosse, Taisse või Türki mitme pere- või sõpruskonna peale.
Mis on kaasomand?
Asjaõigusseaduse paragrahvi 70 lõike 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv korter, maja, suvila, kinnistu.
Kaasomand tekib peamiselt kas pärimise teel või ühe kinnistu (korteri, maja, suvila) ostmisel mitme isiku poolt.
Asjaõigusseaduse paragrahvi 72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe kohaselt.
Kaasomandi ostmise puhul on oluline, et ostu-müügilepingu sõlmimisel sõlmitaks ka notariaalne kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, kus oleks üksikasjalikult fikseeritud kõikide osapoolte õigused ja kohustused – millal keegi korterit või maja kasutab, kuidas jagatakse kulud, kas kinnisvara kasutakse ise või tohib seda ka välja rentida.
«Kui vanavanem sureb ja pärandab oma suvila kolmele lapselapsele, siis lastelastel tekib suvila osas kaasomand – neil kõigil on võrdne õigus suvilat kasutada, käsutada, vallata. Nad võivad suvilas üheskoos elada, seda üksnes nädalavahetustel kasutada jne. Samas võivad nad sõlmida ka kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, mille kohaselt iga lapselaps kasutab suvilat oma perega erineval ajal, igaüks 4 kuud aastas,» selgitas Kiin.