Puhkusekorteri üürijale kehtivad samad reeglid mis püsielanikelegi

Kodu.postimees.ee
Copy
Maja ja korteri sisekorra reegleid tuleks ajutisele elanikule kindlasti tutvustada.
Maja ja korteri sisekorra reegleid tuleks ajutisele elanikule kindlasti tutvustada. Foto: Shutterstock

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab meelde, et ka puhkusekorteris tuleb kinni pidada üürileandja ja maja sisekorra reeglitest.

«See tähendab, et välistatud on tegevused, mis võiks ületada teiste elanike mõistliku talumiskohustuse,» selgitab Eesti Korteriühistute Liidu  õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Mardi sõnul on välistatud puhkusekorteris pidutsemine ja valju muusika kuulamine, samuti suitsetamine kohtades, kus see pole lubatud, kortermaja rõdul grillimine, uste lahti jätmine või võõraste lubamine majja, samuti valesti parkimine või hooletu prügikäitlus.

«Tegelikult tuleks ikkagi jälgida, et ka puhkusekorteris peetaks kinni mõistliku ühiselu üldistest reeglitest. Kui me ikka kodus valju häält ei tee ega müdista või asju laokile ei jäta, peaksime sellest ka puhkusekorterit üürides kinni pidama,» tuletab Mardi meelde.

Kes puhkuse ajaks korteri kellegi teise kasutusse plaanib jätta, peab Mardi sõnul meeles pidama, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduse nõuet hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

«Maja ja korteri sisekorra reegleid tuleks ajutisele elanikule kindlasti selgitada, hea on, kui kirjalikult – nii saab ajutine elanik näiteks vajadusel alati vaadata, kuhu prügi viia või milline oli parkimiskord,» märgib Mardi.

Kui korterist aga pikemaks ajaks lahkuda, tuleks kindlasti korralikult ja turvaliselt sulgeda uksed ja aknad, hoolitseda selle eest, et elektriseadmed ja kodumasinad oleks välja lülitatud, ükski kraan ega toru ei lekiks ning jalgratas, lapsekäru vms poleks jäetud koridori või rõdule.

«Korteriomanikul tuleks edastada korteriühistule oma toimivad kontaktid – nii saab ühistu probleemide tekkimise korral kiirelt ühendust võtta. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi,» soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles