/nginx/o/2020/07/24/13231072t1h87cd.jpg)
Inimesi, kes pakendikonteineritesse või nende juurde sobimatuid asju viivad, võidakse trahvida kuni 800 euroga, ettevõtetele võidakse määrata kuni 13 000 eurone rahatrahv.
Inimesi, kes pakendikonteineritesse või nende juurde sobimatuid asju viivad, võidakse trahvida kuni 800 euroga, ettevõtetele võidakse määrata kuni 13 000 eurone rahatrahv.
Pärnu linnas on sadakond Tootjavastutusorganisatsiooni, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni ja Eesti Pakendiringluse pakendikonteinerit, mis on varustatud ettevõtja kontaktandmete ja pakendiliigiga, mida sinna tohib panna. Linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialisti Marve Virunurme hinnangul moodustavad pakendid konteinerite sisust ligi 40 protsenti, ülejäänud on olmejäätmed – lehtklaas, WC potid, kraanikausid, madratsid jpm, mis tuleks panna kodusesse prügikasti või viia jäätmejaama või -punkti.