/nginx/o/2009/01/18/119101t1h67de.jpg)
Raplamaal sattus metsas jalutanud naine puidu-sametkõrgesele, mis seeneteadlase sõnul sobib söögiks ka kupatamata.
Naine leidis Raplamaa metsast söögiseeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naise sõnul kasvasid kollased taliseened kõdunenud lepaokste vaalu peal ning nagu ta pärast õhtul juhtus lugema, olevat need kogunisti söögiseened, kirjutab Maaleht.
Seeneteadlane Mall Vaasma sõnul kasvab puidu-sametkõrges metsas sügisest talveni ning elab üle ka miinuskraadid.
Seenele on iseloomulik mesikollane kuni -pruun kübar, jalg on tal sametine ja alates alusest mustjas või tumepruun, see kasvab lehtpuude, eriti pajude kändudel, tüvedel ja kõdul,
Vaasmaa sõnul on puidu-sametkõrgesele sarnane aga talinigerik, mis kasvab kõdul, tema eoslehekesed on pruunid ja jala alus on valge mütseelivildiga ning kui puidu-sametkõrges on söödav kupatamata, siis talinigerik söödav ei ole.