Päästeamet ja kaitsepolitsei kutsuvad üles teatama lõhkematerjalist ja loovutama seadusega keelatud relvi

Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning kaitsepolitsei kutsuvad üles elanikke teatama lõhkematerjalist ja loovutama seadusega keelatud relvi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Päästeameti demineerimiskeskus koostöös kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuriga kutsuvad üles inimesi teavitama nende valduses olevast lõhkematerjalist ning ohtlikest relvadest. Kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali ning seadusega keelatud relvade hulka, aga ka meelde tuletada, et lõhkematerjali ning relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.

«Eesti kodudest leidub nii lõhkeainet kui ka seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad koduomanikku ennast, aga ka naabreid ja lähedasi. On oluline teada, kortermaja puhul võib plahvatus lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks ohustatud eludele kaasneb sellega kindlasti ka ulatuslik majanduslik kahju,» selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Viimane traagilisem juhtum ulatub aastasse 2010, kui Tallinnas Kuldnoka tänaval plahvatas kortermajas lõhkeaine ning plahvatuse tagajärjel hukkus mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud ka viimastel aastatel. 

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine (ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine, turustamine) on kriminaalkorras karistatav.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul kujutavad endast tõsist ohtu ka peremeheta või oskamatute inimeste kätte sattunud relvad. «Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad,“ rääkis Proosa.

2019. aastal läbi viidud uuring näitas, et vaid veidi üle poole Eesti elanikest teavad, et kui oma valduses olevad seadusega keelatud lõhkekehad või –ained omal algatusel üle antakse, ei järgne sellele karistust.

Nii on politseileitnant Proosa sõnul lugu ka leidrelvadega, millest politseile viivitamatult teada antakse. «Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitame esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril,» kirjeldas politseinik.

Ta lisas, et kui inimene leiab oma elukohast või mujalt relva ning annab sellest viivitamatult politseile teada, tekib tal poole aasta möödudes sellele omandiõigus. «Kui aga relva hoitakse kas teadmatusest või sihilikult oma valduses, on tegu juba relva ebaseadusliku omamisega ning sellele võib järgneda juba kriminaalkaristus ning siis ei saa enam rääkida ka leidrelva omandiõiguse taotlemisest. Siis läheb see relv juba hävitamisele,» selgitas Proosa.

Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet, detonaatoreid ning relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik. Lõhkematerjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks. Relvadele või laskemoonale tulevad aga järgi politseinikud, kes leiu hoiule võtavad ning selle siis ohutult politseijaoskonda viivad.

Kampaania kestab oktoobrikuu lõpuni, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal.