Tegid peale 1995. aastat remonti? Kontrolli kodu dokumentatsiooni enne kui müüd

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Elamule väljastatud kasutusluba ühtlasi hoiab ära või lihtsustab elamus toimunud kahjukindlustusjuhtumist kindlustusandjaga tekkida võivaid vaidlusi väljamakstava hüvitise osas. Seetõttu on ostjal alati kindlam ning probleemivabam osta endale kodu elamusse, millele on kasutusluba juba väljastatud, vahendab City24.

Tõenäoliselt ei ole enam kellelegi uudiseks, et kasutusloa olemasolu kiirendab oluliselt kinnisvara müüki, sest pangad finantseerivad kasutusloaga tagatisvara soetamist meelsamini ning parematel tingimustel. 

Millise dokumentatsiooni kontrollimisest peaks aga müüja alustama? 

Kasutusloa olemasolu on teatavasti võimalik hõlpsasti kontrollida elektroonilisest Ehitisregistrist. Küll aga ei tähenda see, et elamu, millele on kohalik omavalitsus omal ajal kasutusloa väljastanud, vastab käesoleval hetkel ehitusloa aluseks olnud projektile.

Siinkohal on oluline teada, et kuigi enne 22.07.1995 väljastatud ehitusloa alusel püstitatud elamule ei olnud toonase regulatsiooni kohaselt kasutusluba tarvis, on tänapäeval kasutusluba siiski nõutav, kui pärast nimetatud kuupäeva on toimunud ümberehitustööd või on ehitist laiendatud. Niisamuti tuleb ka juba kasutusluba omavate elamute, mida on vahepeal rekonstrueeritud või laiendatud, puhul dokumentatsioon korrastada ning hoolitseda selle eest, et Ehitisregistri andmed oleksid vastavuses tegeliku olukorraga.

Millele tuleks esmajoones tähelepanu pöörata, et veenduda, kas elamu vastab ehitusprojektile?

Kõige otstarbekam oleks alustada ehitusprojekti seletuskirjast ning kontrollida kasutatud materjalide ja tehniliste andmete paikapidavust. Seejärel tuleks jätkata elamu visuaalse vaatlusega ning võrrelda nähtut ehitusprojektiga. Abiks oleks ka mõõdulint või lasermõõdik. Praktikas tuleb tihti ette, et avatäidete mõõdud või asukohad on ehitusprojektiga võrreldes muutunud, lisandunud (eriti aktuaalne katuseakende puhul) või sootuks ära jäetud. Samuti võib olla muutunud fassaadi või katusekatte materjal. Sagedastel juhtudel on lisandunud (auto)varjualused või terrassid. Viimasel kümnel aastal on massiliselt levinud õhksoojuspumpade paigaldamine.

Soojuspumba välise agregaadi lisandumise tõttu fassaadile või vundamendi äärde muutuvad nii elamu välisilme kui ka olemasolevad tehnosüsteemid. Sellised muudatused tingivad muudatusprojekti koostamise vajaduse. Siseplaneeringu juures on muudatused olulised eelkõige siis, kui elamu kandvates seintes on toimunud projektist kõrvalekaldeid, on muutunud elamu toalisus või tubade mõõdud on vähenenud sellisel määral, et need ei vasta enam eluruumile nõutud tingimustele (pindala, lae kõrgus jne). On ka juhtumeid, mil püstitatud elamu välised gabariidid erinevad ehitusprojektiga ettenähtust ning selle tuvastamiseks läheb teinekord tarvis geodeedi abi, kes teostab ehitusjärgse kontrollmõõdistuse.

Ülalloetletud juhtudel tuleb enamasti koostada muudatusprojekt ning esitada kohalikule omavalitsusele sõltuvalt ehitustööde teostamise ajast ning iseloomust ehitus- või kasutusteatis või kasutusloa taotlus.