Suurelt unistanud Eesti pere lugu: poollagunenud majast sai aastaga ajatult stiilipuhas pärl

Pere maja valmis aastaga. Foto: City24/Oleg Hartšenko XOfoto OÜ

Aastaga endale Maarjamäele uue kauni kodu ehitanud noor perekond kasutas selleks tehases toodetud poorbetoonist kivimaja detaile ja tüüpprojekti, mis tehti 90 protsendi ulatuses ümber, et see vastaks täpselt pererahva soovidele ja vajadustele, vahendab City24.

Varem Pirita-Kosel kortermajas elanud Anton ja Jevgenia alustasid uue elupaiga otsinguid pärast esimese lapse sündi – pere suurenedes ei tundunud elu korteris enam kuigi lahe. Hing ihkas rohkem privaatsust ja suuremat ruumi. Eesmärgiks seati päris oma maja. Pea kahe aasta vältel jälgiti kinnisvaraportaale, et leida valmismaja või krunt. Aja jooksul sai aga noortele selgeks, et ega senisest elupaigast väga palju kaugemale soovitagi siirduda. Peagi naeratas õnn sealsamas Maarjamäel müüki tulnud vana poollagunenud majaga elamukrundi näol.

Eeltöö võttis aega

Krunt osteti ära, vana maja lammutati ja peagi valiti välja ka uue maja projekt – selleks sai Eestiski populaarne majaprojekt Valss, mis leiti kivimajade kaubamärgi Jämerä kataloogist. On põnev teada, et originaalprojekti tellijaks ja omanikuks on kuulus Soome mootorrattur Mikko Kallio ja hoone projekteeriti spetsiaalselt 2009. aastal Valkeakoskis toimunud elamumessi jaoks. 

Üle-eelmise aasta veebruaris esitati projekt Tallinna linnavalitsusele ja asuti taotlema uue elumaja ehitusluba. Asjaajamisele kulus enam kui pool aastat: maja tuli sobitada Maarjamäel juba olemasolevate elumajade vahele nii, et oleksid täidetud kõik sealsed ehitusnõuded. Lisaks tuli ümber teha kanalisatsioonitorustik, teha uus ühisveevärgiga liitumine ning ühendada gaasivarustus. 

«Tuttavad ütlevad nüüd tagantjärele, et meil on ikka kõvasti vedanud, sest asjad sujusid üsna hästi. Räägitakse ju, et kui perekond elab üle oma elamise remondi või uue kodu ehitamise, siis on see pere juba kõike näinud ja valmis ka edaspidi kõigist raskustest üle saama. No meie oleme nüüd selle n-ö tuleproovi läbi teinud,» räägib Jevgenia lõbusal häälel.

«Meil oli ühine arusaam, mida saada soovime. Soovisime klassikalises stiilis maja, aga nii, et see ei oleks mitte väga silmatorkavalt tavapärane. Eelistasime mugavust ja funktsionaalsust ning kaasaegseid mõistlikke automatiseeritud nutilahendusi.»

Energiasääst lisasoojustuseta 

Tüüpprojekt tehti ju peaaegu 90 protsendi ulatuses ümber, algsest jäid põhimõtteliselt alles vaid seinad: täiustati fassaadi, muudeti ruumide paigutust, osad vaheseinad jäeti ehitamata, et esimesele korrusele moodustuks avar ja suurte akendega valgusküllane avatud köök ja elutuba ning ka kõik muu lahendati koostöös arhitektiga nii, nagu endale mugavam tundus.

«Leidsime, et kui juba algusest lõpuni ise ehitada, siis tuleb teha korraga nii, nagu meil vaja, sest enam-vähem sobiliku maja oleksime ju võinud ka osta,» selgitab Jevgenia. «Nii võtsime ühe projekti ette ja hakkasime seda muutma ja enda jaoks kohandama.»

Tulemuseks on klassikalist soliidset stiili järgiv kahekorruseline elamu, milles pinda kokku 210 ruutmeetrit, kus projektipõhised on nii materjalivalik kui ehitustehnoloogia. Nimelt on maja ehitatud poorbetoonist – Jämera plokid, sillused ja laepaneelid on sobilike mõõtmetega ja neid on lihtne omavahel sobitada. Nii valmivad ka keerulised sõlmed küllaltki kiiresti. Tulemuseks on kestva massiivse konstruktsiooniga energiasäästlik maja, mis ei vaja lisasoojustamist, sest paksud poorbetoonseinad toimivad juba ise soojapidavana.

Jämeräst ehitamine sujub kiiresti

Ehitusluba saadi kätte oktoobrikuu lõpus, ent vundamendi valamise ja muu ehitustegevuse alustamisega otsustati siiski järgmise kevadeni oodata. Ehitama asuti mullu maikuus ja siis hakkas kõik kulgema juba suhteliselt kiiresti. «Jämerä lahendus on põhimõtteliselt nagu legoklotsidest maja ehitamine. Kui materjal on juba ehitusplatsil, siis läheb ehitamine nendest detailidest juba kiiresti, seda enam, et püüdsime võimalikult palju töid samaaegselt ära teha,» selgitab Jevgenia asjade käiku. Augustiks olid pere kodul müürid püsti ja majakarp katuse all ning sai alustada fassaadi krohvimise ja sisetöödega.

Nüüd, mõned kuud juba vastses majas elanuna, kinnitab Jevgenia, et kodu soojapidavus on väga inertne – kui maja on sees välisõhu või kütmise toimel juba soe, siis püsib see ka mitu päeva soojana.

«Me oleme lõpptulemusega vägagi rahul – nii ehitajaga, materjalide valikuga, sisekujundajaga kui üldse kogu tervikuga,» ütleb ta. «Meile on öeldud, et meil on lihtsalt vedanud, aga mina vastan seepeale, et ei ole vedanud, vaid me ise oleme just sellise tulemuse nimel teadlikult ja järjepidevalt tööd teinud. Me panustasime ise oma aega väga palju kogu protsessi, olime igapäevaselt projekteerimise ja ehituse juures. Mina ja minu abikaasa oleme IT-insenerid, tegeleme sisuliselt kogu aeg projektide ja sealjuures ka inimeste juhtimisega, aga nüüd oma maja ehitamise käigus viisime ennast kurssi ka kõikide ehitustehniliste detailidega. Abikaasa sai näiteks selgeks CAD-projekteerimise jmt. Õppida oli sellest protsessist igatahes palju.»