P, 22.05.2022

GALERII ⟩ Täna avati pidulikult Kärdla uus keskväljak

Kodu.postimees.ee
Täna avati pidulikult Kärdla uus keskväljak
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Täna avati pidulikult Kärdla keskväljak. Ehitustööd lõppesid tegelikult juba oktoobris ning uus keskväljak on hästi vastu võetud – see on täitnud oma eesmärgi ja toonud inimesed taas Kärdla linnasüdamesse.

Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja sõnul ei hooma me ilmselt täna veel täpselt, milliseks uuenenud keskväljaku roll ja tähtsus kujuneb: «Kuni I maailmasõjani oli linna sõlmpunktiks kalevivabriku ümbrus ja Vabrikuväljak. Sealt alates on linna kese lõuna poole liikunud. Sinna, kus täna keskväljak on.» 

Tasuja tõdes, et käimasoleval sajandil on Kärdla oluliselt kasvanud, omades taas uhket mereväravat. Mõju avaldavad kerkiv spordi- ja tervisekeskus.

«Juba täna on näha, et uus linnasüda toob keskväljakule inimesed tagasi. See võikski olla eesmärk. Liita suured väravad ja objektid, olla ühendus- ja kokkusaamise kohaks. Et keskväljak oleks ala, mis seob eraldiseisvad osad üheks hästitoimivaks tervikuks,» ütles Tasuja.

Kärdla keskväljaku töövõtja AS Merko Ehitus juhatuse esimees Ivo Volkov tõdes, et tal on hea meel, et said aidata kaunil Kärdlal veelgi kaunimaks saada: «Loodan, et uus keskväljak kujuneb väärt tõmbekeskuseks, kus on inimestel mugav kohtuda ja hea aega veeta. Kui linnasüda läheb korda kogukonnale, jõuab see peatselt ka teiste südamesse,» ütles Volkov ja soovitas oma järgmise aasta suvereisid kindlasti Kärdlasse planeerida.

«Hea avalik ruum» programmijuht, arhitekt Kalle Vellevoog leidis, et arhitektuurivõistluse peamine eesmärk oli vahetada Kärdla keskväljakul autod jalakäijate vastu. «Endine lahendus, kus väljaku asemel laiutas ebamäärane liikluspind, ei kutsunud jalakäijaid ja kergliiklejaid seda kasutama, väljak ei toiminud enam keskse kohtumispaigana,» tõdes Vellevoog. 

Ajalooliselt on väljaku ala välja kujunenud kuue tee ristumiskohast. «See ruum oli vaja ellu äratada ja loogiliselt tööle panna. Kärdla keskväljaku uue lahendusega sooviti võimendada ka kohalikku ettevõtlust, lisaks lahendada turuga seonduvat. Väljakuäärne hoonestus võiks tulevikus olla tihedam ja väljakuäärsetesse majadesse võiks tulla rohkem äritegevust,» rääkis Vellevoog.  

Kärdla keskväljak on jagatud mitmeks eriilmeliseks osaks. Oluliselt paranesid võimalused kerg- ja jalgsi liiklejatele. Parklad asuvad põhjaosas, lisaks Hiiumaa kaubamaja ees. Keskel asub neljast paviljonist ja kahest müügiletist koosnev puidust pergola, mis pakub varju tuule ja vihma eest. Paviljonide sisemusse jääb hooajaliseks tegevuseks mõeldud õu. Rajati lipuväljak ning selle juurde purskkaev ja lipumastid, mille ääres paiknevad istumiskohad. Keskväljaku lõunaosa moodustab valdavalt pehmete katenditega ja haljastatud park, kus leidub mänguvahendeid erinevatele vanusegruppidele, piknikukohti, eriilmelisi istumiskohti. 

2014. aastal lükkasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond ühiselt käima missiooniprojekt «Hea avalik ruum». Toonane Hiiu vallavalitsus ja Arhitektide Liit kuulutasid ühena esimestest Eestis (jaanuaris 2015) välja Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse. 12 laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand «KÄRRDAL», mille autorid on Oskar Ivarsson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson arhitektuuribüroost MARELD landskapsarkitekter AB koostöös arhitektuuribürooga Bornstein Lyckeforsiga. 

Kärdla keskväljaku rekonstrueerimine algas 2019. aasta hilissügisel ja tööd valmisid käesoleva aasta oktoobris. Ehitaja oli AS Merko Ehitus Eesti. Omanikujärelevalvet teostas OÜ Tarindiprof. Projekti maksumus on kokku 1 860 000 eurot, millest 1 580 000 eurot moodustus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Märksõnad
Tagasi üles