Eesti poiss loob kaevandusjäätmetest uut revolutsioonilist materjali

Aleks Strazdin. Foto: TalTechi geoloogia instituut

TalTechi geoloogia instituudi tehnik, maapõueressursside magistriõpilane Aleks Strazdin lõi idufirma, mis tegeleb kaevandusjäätmete taaskasutamisega. Ümbertöötlusel saadavat materjali saaks kasutada ehituses, mööbli valmistamisel ning erinevates tootmistes, kus läheb vaja tahket materjali.

Aleks Strazdin sai idee kaevandusjäätmete taaskasutamiseks juba mitu aastat tagasi, kui ta nägi, kaltsiumkarbonaadist ja plastikust valmistatud paberit. «See oli Hiinas valmistatud paber, millest kaltsiumkarbonaati umbes 80 protsenti ning ülejäänu oli plastik. Ja ma hakkasin mõtlema, et miks mitte teha Eestis midagi sarnast. Aga et olla rohesõbralik ja võimalikult palju taaskasutada, otsustasin lisaks plastikule kasutada kaevandusjäätmeid,» räägib noormees.

Mida saab lubjakivi ja plastiku segust?

Aleks kutsus kampa oma venna, kellega koos rajati idufirma R.P.C (Rock.Plastic.Composite).  «Kui mina tegelen reaalselt uue materjali väljatöötamisega, siis venna hooleks on logistika planeerimine ja müük,» räägib Aleks ning lisab, et praegu on materjalid veel loomis- ja katsetamisjärgus. «Lihtsalt öelduna segame me prügiplastiku ja kaevandusjäätmed kokku ning saame uue materjali. Seejärel testime uue saadud materjali mehaanilisi omadusi: painduvust, survet ja kõvadust,» selgitab noormees, kelle sõnul on esimesed materjalid juba läbi proovitud ja ideel on jumet. 

Mida mõista kaevandusjäätmete all?

Aleks jutustab, et kaevandatud põlevkivi rikastamisel tekib näiteks lubjakivi, mis kuhjatakse puistangutesse. Osast sellest lubjakivist valmib killustik, kuid killustiku kehva kvaliteedi tõttu jääb enamik sellest kasutamata. «Seda võiks siis kasutada muuks otstarbeks. Teiseks tekib kaevandusjäätmeid ka lubjakivi killustiku tootmisel. Lubjakivi purustamise ja sõelumise käigus tekib peenike tolm ja puru, millele kasutust tihti ei leita. Meie idee ongi erinevatest allikatest saadud kaevandusjääke maksimaalselt ära kasutada.» Ümbertöötluse tulemusel saaks noormehe sõnul uut tooret kasutada nii ehituses, mööbli valmistamisel kui ka pakenditootmises.

Magistritöö teema paigas 

Oma idee sidus Aleks magistritööga. Noormehe idee pakkus huvi ka Tallinna Tehnikaülikoolile, mis osutab Aleksile omalt poolt igakülgset abi. «Üldiselt on õppejõud ja juhendajad põnevil,» räägib Aleks. Ülikoolilt tuli ka ettepanek osaleda selleaastases EIT Jumpstarteri programmis, mis on mõeldud edendama Lõuna- ja Kesk-Euroopa innovatsiooni ning ettevõtlust. Kui noormehel tekkis kevadel võimalus oma ideega programmi kandideerida, võttis ta põneva väljakutse kohe vastu.

«Tegemist on võistlusega, mis natuke sarnaneb meie «Ajujahile». Mastaabid on aga palju suuremad. Programmis on erinevad valdkonnad: tervishoid, põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika, linnaliiklus ja tooraine. Meie idee kuulub viimasesse gruppi. Alguses valitakse umbes 500 ideed välja, mis hakkavad programmis osalema, mis näitab, et huvi on suur. Järgnes esimene voor, kus erinevad rahvusvaheliste kogemustega eksperdid rääkisid, kuidas äri alustada, mida teha selle käimashoidmiseks ja millised raskused võivad ette tulla. Kõiki ideid analüüsiti, anti nõu ja soovitusi edasiminekuks,» kirjeldab noor ettevõtja programmi esimest etappi.

Strazdinil õnnestus pääseda ka teise ja kolmandasse vooru, kus käis töö gruppides ja arendati juba isiklikke ärimudeleid. Uks finaali jäi paraku suletuks, aga arvestades konkurentsi, ei ole põhjust pead norgu lasta. «Ehkki võidurahast jäime ilma, saime intellektuaalse auhinna siiski kätte. Saime programmist kätte kogu know-how, mis võtta andis ja lisaks kõvasti indu juurde oma asja edasi ajada.»

Mitte ainult IT

Kui idufirmade tegevust seostatakse pigem IT-valdkonnaga, on Strazdin seda meelt, et tõusuteel on hoopis need sektorid, kes arendavad käegakatsutavat asja. «Olen viimasel ajal startupp'idel ja investeerimisel silma peal hoidnud. Minu hinnangul on äppide ja programmide esimene ahhaa efekt hakanud kaduma, huvi on läinud füüsilisele tootele,» leiab noormees.

Aleks on oma idufirma potentsiaalis kindel, sest maapõueressursside valdkond pakub kuhjaga avastamis- ja arenguruumi. «Eestis on tohutult maavarasid, tuleb ainult leida võimalus, kuidas sellest saada maksimum. Käisin kunagi Portugalis ühes inseneriettevõttes, kus leiutati uus materjal – marmor, mis liideti korgitammega. Sellest sai Portugali Nokia, miks siis mitte teha katseid meie oma lubjakivi ja puidu kombineerimisel,» pakub Aleks välja mõtte.

Ta on saanud kontakti Eestis tegutseva ettevõttega, mis toodab ehitusmaterjali ainult plastist ja turgu on Strazdini sõnul kõvasti. See annab talle usu, et leidub kasutajaid ka nende idufirmas arendatavale materjalile. «Roheline mõtlemine on trendikas. Paljud ehitusmaterjalide tootjad otsivad võimalusi keskkonnahoiuks, kus toormeks pole enam maavara, vaid jäätmed ja prügi. Võtame kasvõi tänavavalgustusposti – miks kasutada selleks kaevandamisel saadavat metalli, kui lambiposti saaks teha ka taaskasutatud materjalidest,» toob Aleks näite.

Hiljuti sai Aleks häid uudiseid – tema idufirma R.P.C idee toota kaevandusjäätmetest ja prügiplastist uut komposiitmaterjali jõudis Ajujahil Top 100 pitch'i vooru, kust žürii valib pärast kõigi äriideede ärakuulamist välja 30 parimat äriideed ja meeskonda, kes pääsevad järgmisesse vooru ehk Ajujahi arenguprogrammi. Aleksiga koos pääses saja parima hulka veel üks geoloogia instituudiga seotud meeskond, kus idee autoriks on praegu veel gümnaasiumi ridadesse kuuluv Henri Pihelgas, kes toodab keskkonnareostuse likvideerimiseks mõeldud turbapatju.

Aleks Strazdin soovitab kõigil, kel uus äriidee mõttes mõlgub, otsida mõni programm selle testimiseks ja arendamiseks. «Tegelikult on neid päris palju: Prototron, Ajujaht, Jumpstarter, STARTERTallinn, STARTERTartu. Selliseid programme tasuks kindlasti noortel otsida ja neis julgesti osaleda. Praegu on nii Eestis kui ka Euroopas väga häid programme, mis aitavad äriideed ellu viia,» julgustab ta noori oma unistusi teoks tegema.