TEEME SELGEKS ⟩ Millised siseruumides levivad saasteallikad on tervisele kõige ohtlikumad?

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Praeguse pandeemia ajal veedab enamik inimestest suure osa ajast kodustes siseruumides, hingates sisse sealset õhku. Siseõhus on aga mitmete saasteainete hulk tihti suurem kui väliskeskkonnas, mistõttu võivad suureneda riskid tervisele. Millised siseruumides levivad saasteallikad on tervisele kõige ohtlikumad? Kaunase ülikooli teadlased annavad vastuse.

Siseõhu kvaliteeti mõjutavad märkimisväärselt hallitus, küünla-, viiruki- ja tubakasuits, õhuvärskendajad, parfüümid, majapidamises kasutatavad kemikaalid ja paljud teised saasteallikad. Seetõttu tasub nende saasteallikate kasutamist vältida või vähendada.

Samuti mõjutavad õhu kvaliteeti erinevad ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel ning vaibad, eraldades mitmesuguseid kemikaale, aga ka siseruumides paiknevad seadmed, nagu keskkütte- ja jahutussüsteemid ja õhuniisutajad, kuivatid ja kaminad.

Tasub teada, et kõrge temperatuur ja niiskus suurendavad saasteainete eritumist, seetõttu tuleks hoolikalt jälgida, et vastavad parameetrid oleks eluruumides tasakaalus.

Tubakasuitsu peetakse üheks suurimaks kodude ruumiõhu saastajaks. Sigareti põletamisel tekib suits, mis koosneb tuhandetest keemilistest ühenditest, mis esinevad gaasi, auru ja tahkete osakestena. Tubakasuitsu osakesed kinnituvad ka ruumi pindadele, kust need aegamööda vabanevad ja ebameeldivat lõhna tekitavad. Nii satuvad tubaka põlemisel erituvad kahjulikud ained inimese organismi ka suitsetamata. Teadaolevalt kahjustavad tavapärased sigaretid kõiki inimkeha organeid, põhjustades haiguseid ja terviseprobleeme.

Viimastel aastatel on turule tulnud mitmesuguseid uusi tubakatooteid, nagu tubakat kuumutatavad seadmed ja e-sigaretid, mille tootjad väidavad, et on sigarettidega võrreldes vähemohtlikumad. Sellised tooted on väga erineva tehnoloogiaga, kuid ühiseks omaduseks on põlemisprotsessi puudumine, mille tõttu satub õhku väidetavalt vähem kahjulikke osakesi.

Kaunase Ülikooli teadlased võrdlesid oma uuringus, mil määral peab uudsete toodete puhul paika nende vähemkahjulikkus ohtlike ainete eristumise näol ümbritsevasse keskkonda. Uuringus võrreldi pärast saasteallika kasutamist formaldehüüdi, atsetaldehüüdi, benseeni, tolueeni, nikotiini ja PM2.5 kontsentratsiooni.

Erinevate toodete võrdlemisel selgus, et kuumutatud tubakatooted ja e-sigaretid eritasid võrreldes sigareti, vesipiibu, viiruki või sääsemürgiga vähemal määral ohtlike aineid, ent sellegipoolest soovitavad uurijad teha täiendavaid uuringuid, et mõista rohkem, kuidas need tooted mõjuvad inimorganismile pikas perspektiivis.