TEEME SELGEKS ⟩ Mida toob uus tuleohutuse seadus

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tuleohutus on teema, millesse tuleb suhtuda täie tõsiduse ning tähelepanuga, sest just selle puudumise või puudulikkuse tõttu on lõppenud nii mõnegi inimese elu, maha põlenud mitmeid hooneid ja kannatada saanud perekondi.

Uuest aastast hakkab tõenäoliselt kehtima praegu Riigikogu menetluses olev tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu. Millised muudatused on siis uues seaduses ette nähtud? Arco Vara maakler Gözell Haug esitleb peamisi valdkondi, mida seadus puudutab.

• Igasse tahkeküttel eluhoonesse tuleb paigaldada vingugaasiandur.
• Küttesüsteemide registrist saab tuleohutusjärelevalvet hõlbustav tööriist.
• Omavalitsused saavad võimaluse kontrollida ehitatava hoone tuleohutusnõuete täitmist ja väljastada lube.
• Erandjuhtudel hakatakse lubama kontrollitud maastikupõletamist.
• Suurhoonete tuleohutuse tagamiseks kaasatakse rohkem eksperte erasektorist.
• Tuleohutusteenuse mõiste sissetoomine seadusesse.

Eesti elanike seisukohast on vast kõige tähtsam muudatus see, mis puudutab vingugaasiandurit. Kui majapidamises on tahkeküttel pliit, kamin või ahi, siis tuleb hoonesse paigaldada vingugaasiandur – lisaks juba kohustuslikule suitsuandurile. Kohustusliku vingugaasianduri nõue hakkab kehtima 1. jaanuaril 2022, et anda elanikele üleminekuks aega.

Uue seaduse kohaselt tekib korstnapühkijatel ja pottseppadel kohustus oma töid päästeameti infosüsteemi sisestada. Selle eelis on paberivaba asjaajamine: enam ei pea hoidma korstnapühkija akti alles kuni järgmise akti väljastamiseni. Lisaks annab see päästeametile võimaluse näha infot ka korrasolevate küttekollete kohta peale nende, kus esinevad puudused. Loodavat andmebaasi võrreldakse liikluskindlustuse fondi avaliku infosüsteemiga: sõiduki liiklusjuhtumite ajalugu on näha, samuti see, kas küttekolded on majas korras või mitte.  

Seadusemuudatus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse ilma päästeameti kooskõlastuseta väljastada ehitus- ja kasutuslubasid:

• ühepereelamutele
• abihoonetele
• suvilatele
• muudele väikeehitistele.

Nende hoonete puhul kontrollitakse peamiselt nelja aspekti:

• kas hoonele on päästetehnikaga juurdepääs tagatud
• kas on olemas väline tuletõrje veevõtukoht
• kas hoone kaugus teisel krundil asuvast hoonest on vähemalt 8 m
• kas hoone küttesüsteem on ohutu – seda jälgib KOV uuest registrist.

Seadusemuudatuse kohaselt on ka võimalik teha kontrollitult maastikupõletamisi, tuleohutusnõuete kontrollimisse kaasatakse rohkem eksperte erasektorist ja tuuakse seadusesse sisse tuleohutusteenuse mõiste ja sisu. Tuleohutusteenuseks loetakse kõiki tegevusi, mis on seotud tuleohutuse suurendamisega ja tuleohutusteenust saab osutada vaid tuleohutusspetsialist või tuleohutusekspert. Seega on edaspidi lihtsam kontrollida teenuse kvaliteeti, sest selleks peab pakkujal olema vastav kvalifikatsioon.