Mõned inimesed koguvad lihtsalt raha kokku, mõned hangivad lisatagatise, et viia omafinantseeringu nõue nullini ning mõned annavad alla, elades edasi üürikodus. Mõned kodulaenuvõtjad mõtlevad aga hoopis väikelaenule, mille abil katta vajalik sissemakse.
Financer.com väikelaenude võrdluse kohaselt on Eesti nii mõnigi laenuandja, kelle tingimused on üsna mõistlikud. Väikelaenu intress võib olla isegi alates 7,9 protsenti aastas ning summad võivad ulatuda suisa 25 000 euroni. Ka laenuperiood võib ulatuda 10 aastani, võimaldades seega madalamaid kuumakseid pikema perioodi tõttu. Kuna tegemist on tagatiseta laenuga, ei sätesta laenuandjad rahasumma kasutusotstarbele piirangut ning seega on ka sisuliselt võimalik katta väikelaenuga omafinantseeringu summa.
Tegelik küsimus seisneb aga selles, kas väikelaenu kasutamine on mõistlik selliseks otstarbeks. Financer.com sõnul ei pruugi see olla kõige mõistlikum tegu, kuna teise laenu finantseerimiseks võetud väikelaen võib osutuda karmiks koormaks, mis võib halvimal juhul kaasa tuua isegi maksejõuetuse.
Kodulaenu keskmine summa on tüüpiliselt 75 – 85000 euro vahemikus, mis tähendab, et omafinantseering oleks umbes 10 000 – 13 000 euro vahemikus. Olenevalt pangast ja konkreetsetest laenutingimustest oleks kodulaenu enda igakuine makse umbes 300 eurot. Kui aga võtta ka väikelaen umbes 12 000 euro ulatuses, oleks selle laenu kuumakse isegi minimaalse intressi juures umbes 200 eurot, mis tähendab, et igakuine laenukulu on juba 500 eurot.
Seejuures tähendab selline summa ka seda, et taotlejal on õnnestunud saada minimaalse intressiga väikelaenu, kuid see ei pruugi kaugeltki alati võimalik olla, kuna väikelaenu intress sõltub taotleja rahalisest olukorrast. Reaalsuses võib laenukoorem osutuda märksa suuremaks.