PUUST JA PUNASEKS ⟩ Mida toob uus üüriseadus ja keda see tegelikult kaitseb

Seadusemuudatus jätab üürniku kanda terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikud kulud. Üürnikul tekib selline kohustus üksnes juhul, kui pooled on selles kirjalikult kokku leppinud. Foto: Shutterstock

Üüriturgu puudutav seadus on püsinud muutumatuna pea 20 aastat. Uus seadus peaks pakkuma üürilepingute sõlmimisel senisest enam paindlikkust ja kindlustunnet. Keda seaduse muudatus tegelikult kaitseb ning milliseid kohustusi see endaga kaasa toob? 

Asjatundjad leiavad, et 14. jaanuarist kehtima hakkavates muudatustes midagi hirmuäratavat ei ole, kuna need on suunatud eelkõige pahatahtlike üürnike vastu, kes rikuvad lepingulisi kohustusi ja kasutavad seaduseauke, et üüripinnal peremehetseda. 

Uus Maa Kinnisvarabüroo jurist Karlis Kolk usub, et ilmselt enamus üürileandjaid võtavad kasutusele seadusega lubatud uued meetmed, kuna need annavad üürileandjale mitmeid uusi võimalusi enese kaitsmiseks (leppetrahv, üürilepingu lõpetamine üürileandja jaoks soodsamatel tingimustel, hoone korrashoiu- ja parenduskulude üürniku kanda jätmine jne).