Eesti kodude kuiv ja kehv õhk paneb tervise proovile: allergoloog jagab nippe, kuidas sisekliimat kontrolli all hoida

Intensiivse kütmise tulemusel võib õhuniiskus langeda teinekord isegi alla 10 protsendi. Foto: Shutterstock

Sõltumata uuest aastanumbrist pole kodukontori päevad kuskile kadunud ning eesootaval kütteperioodil on väga oluline pöörata senisest veel rohkem tähelepanu kodusele õhukvaliteedile. Tartu Ülikooli kliinikumi ja Elite kliiniku allergoloog Kaja Julge jagab hüva nõu, kuidas muuta õhukvaliteet kodus paremaks.

Talviste külmakraadidega kimbutab Eesti inimesi liiga kuiv õhk, mis võib põhjustada ülemiste hingamisteede limaskestade kuivust ning sellega kaasnevat ärritust nii ninas kui kurgus. Kuiva õhu toimel väheneb ka hingamisteede limaskestade haiguste vastane kaitse ja suureneb vastuvõtlikkus viirusnakkustele. Soovituslik õhutemperatuur kodus võiks jääda 20-23 kraadi piiresse ning suhteline õhuniiskuse tase 40-60 protsendi vahele. Paraku võib intensiivse kütmise tulemusel õhuniiskus langeda teinekord isegi alla 10 protsendi.

Tavapärased märgid, mille järgi kuiva õhku ära tunda, on kuiv ja sügelev nahk, silmade sügelus ning kõvade koorikute tekkimine ninna, mis võivad tuua nuuskamisel endaga kaasa ninaverejooksu. Õhuniiskus ja temperatuur ei anna aga täit ülevaadet õhu kvaliteedist. Lisaks võib õhk sisaldada tervisele ohtlikku sudu, allergeene, baktereid ja viiruseid, mis pääsevad tuppa läbi ventilatsiooni, välisukse või akna.

Õhukvaliteedile tuleb erilist tähelepanu pöörata allergikutel, kelle organismile mõjuvad halvasti nii liialt kuiv kui ka niiske õhk. Näiteks liiga soe ja niiske keskkond on soodus pinnas tolmulestadele, mis on lisaks lemmiklooma karvadele üks sagedasemaid ülitundlikkuse põhjustajaid. Allergiahaiguste teket ei ole võimalik vältida, sest üks olulisemaid riskitegureid nende kujunemisel on geneetiline eelsoodumus. Kui allergia on juba tekkinud, siis hea ravitulemuse eelduseks on allergeenikontakti vältimine.

Õhukvaliteedist rääkides ei saa üle ega ümber ventilatsioonist, mis tagab regulaarse õhu liikumise ruumis, toob tuppa värsket õhku ning viib välja süsihappegaasi. Ventilatsiooniseadmed on hetkel eriti päevakorras just koroona tõttu. Mitmete hiljutiste uuringute kohaselt on ventilatsiooni puudumisel viirusosakeste kontsentratsioon õhus erakordselt suur. Seetõttu on koduses keskkonnas väga oluline ventilatsiooni olemasolu, samuti on oluline lasta ekspertidel seda vähemalt kord aastas kontrollida, kas ventilatsioonilõõrid on puhtad ning kas õhk toas liigub õiges suunas.

Koduste vahenditena aitavad õhukvaliteeti kontrolli all hoida õhuniisutid ja -puhastid. Kui õhuniisutid reguleerivad peamiselt õhuniiskuse taset, siis õhupuhastite töö on märksa nüansirikkam. Lisaks suurematele, silmaga nähtavatele osakestele nagu tolm ja loomakarvad, aitab õhupuhasti kinni püüda ka mikroskoopilised ebapuhtused nagu allergeenid, õietolmu, tolmulestad, hallituse ja seene eosed, bakterid ja viirused.

Kõige tõhusamad puhastid suudavad õhust väidetavalt eemaldada kuni 99,9 protsenti viirustest, mistõttu saab neile omistada ligi sajaprotsendilist koroonaviiruse vastast garantiid ja seega võib see olla osa plaanist kaitsta end ja oma peret nakkuse eest. Eraldi aktiivsöe filtriga täiustatud puhastid eemaldavad õhust ka kahjulikud gaasid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ebameeldivad lõhnad. Iga nelja kuu tagant tasub kindlasti filtreid puhastada ja vahetada, et seade töötaks sama efektiivselt ning sissehingatav õhk oleks jätkuvalt puhas.

Lisaks tõhusatele masinatele tasub hoida kodukeskkond võimalikult puhas ning vältida sisekujunduses vaipu, pehmet mööblit ja kodutekstiile, mis on koduses keskkonnas ühed suurimad tolmukogujad. Voodiriideid tuleks pesta 60 kraadi juures ja soovituslikult vähemalt kord nädalas. Igapäevaseks harjumuseks võiks olla ka tubade tuulutamine, mida võiks teha kasvõi mitu korda päevas.