ÜLEVAADE ⟩ Euroajal on mitmetes Eesti piirkondades korterite hinnad kahekordistunud

Euro tulek tõi Eesti kinnisvaraturule stabiilsuse. Foto: Shutterstock

Aastal 2011, kui Eestis hakkas rahaühikuna kehtima euro, kujunes kaheteistkümne kuu kokkuvõttes korterite keskmiseks ruutmeetri tehinguhinnaks Maa-ameti andmetel 705 eurot. Kümne aastaga kerkis see näitaja 1412 euroni ehk 100,3 protsenti.

Tallinna korteri ruutmeetri keskmised tehinguhinnad olid vastavalt 1034 eurot ja 2109 eurot ehk tõus kümne aastaga 104 protsenti.

«Paljud mäletavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatatud kampaaniat, et euro hindu ei tõsta, aga eluasemeturul on pilt selline, et kes kümme aastat tagasi pealinnas korterit omas või selle endale soetas, on vahepeal kinnisvara läbi kõvasti jõukamaks saanud,» rääkis kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

Tema sõnul pole käsi kahjuks nii hästi käinud paljudel korteriomanikel väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Näiteks Ida-Virumaal on kümne euroaastaga korterite ruutmeetri keskmine tehinguhind kallinenud vaid 25,8 protsenti, 209 eurolt 263 eurole.

«Euro tulek tõi Eesti kinnisvaraturule siiski stabiilsuse, uusi investoreid ning uut nõudlust. Välismaalane, kes tahtis Eestisse kinnisvara osta, nägi euro kaudu meie turgu kindlamana ja selgemana kui saksa margaga seotud kroonihindu teisendades,» lisas Noppel-Kokerov.

Korteriomandite keskmine ruutmeetri hinnakasv euro kehtivusajal (2011-2020) maakonniti.

Maakond	Keskmine tehinguhind 2011	Keskmine tehinguhind 2020	Muutus %
Harjumaa	969	1961	+102%
Hiiumaa	321	391	+21,8%
Ida-Virumaa	209	263	+25,8%
Jõgevamaa	116	223	+92%
Järvamaa	169	310	+83,5%
Lääne-Virumaa	190	364	+91,6%
Läänemaa	384	590	+63,6
Põlvamaa	177	317	+79%
Pärnumaa	536	1042	+94,4%
Raplamaa	281	474	+68,7%
Saaremaa	512	779	+52%
Tartumaa	767	1499	+95,5%
Valgamaa	136	230	+69%
Viljandimaa	274	528	+92,7%
Võrumaa	238	406	+70,6%
		Allikas: Maa-amet