PÄÄSTEAMET ⟩ Paukuva pakasega küta korraga vähem, kuid sagedamini

Jätkuvad külmad ilmad võivad tuua kaasa hulganisti õnnetusi. Foto: Pexels / CC0 Licence

Talvekülm on kohal, kuid ilmateenistuse andmetel langeb lähipäevil õhutemperatuur veelgi. Päästeameti varasem kogemus näitab, et külmakraadide lisandudes suureneb hüppeliselt tulekahjude ja tules hukkunute arv.

Külma ilma korral kiputakse kütma maja ühe korraga võimalikult kuumaks, kuid päästeamet soovitab pigem kütta korraga vähem, kuid sagedamini. Kurvad tagajärjed kaasnevad nii ülekütmise, hooldamata küttesüsteemide, põlevmaterjalide hoiustamisega küttekollete läheduses ning tuha paigutamisel põlevmaterjalist anumatesse. 

Ahju, pliidi, kamina ja muude küttekehade läheduses ei tohi mitte mingil juhul olla kergesti süttivaid esemeid nagu vaipu, küttepuid, vanapaberit, mööblit jm. Siiber tuleb sulgeda alles siis, kui söed enam ei hõõgu, vastasel juhul tekib vingugaas, mis pääseb tuppa ning võib võtta elusid.

«Kuigi on levinud teadmine, et süte hõõgumise ajal suletud siibri puhul püsib ahi kauem soe, siis pottsepad kinnitavad, et testid ja katsed lükkavad selle arvamuse ümber,» ütleb päästeameti ennetusosakonna juhataja Viktor Saaremets. Kui lisasoojuse saamiseks võetakse kasutusele elektriradiaatoreid või soojapuhureid, siis tuleb arvestada elamise elektrisüsteemi võimalustega ja vältida ülepinget, rõhutab ta. 

Külmade ilmade saabumisel tekib ka korralikult soojustamata torude jäätumise probleem. Torustike külmumise vältimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga. Torustike sulatamine lahtise tulega, näiteks leeklambiga, on rangelt keelatud. Jäätunud torude ohutuks sulatamiseks võib kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.