JURISTI KOMMENTAAR ⟩ Ohutuslint ei päästa vastutusest: kes hüvitab kahju, kui jääpurikas või lumi kaela kukub?

Jääpurikad Tallinnas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Linnapildis on näha palju elamuid, mille katused on lumest puhastamata ning soojema ilma saabudes ripuvad seal tõenäoliselt ka suuremad jääpurikad. Tasub meelde tuletada, et kui hooldamata katuselt langev lumi või jääpurikas peaks tekitama kahju inimesele või räästa all parkivale sõidukile, tuleb kahjud hüvitada majaomanikul, kortermaja puhul kõigil korteriomanikel solidaarselt. Jurist toob välja olulisima, millega majaomanikel arvestada tuleb.

Kinnistu omanikel lasub üldine käibekohustus tagada oma kinnistul turvalisus, et kolmandatel isikutel ei tekiks seal liiklemisel kahju. See tähendab, et kinnisasja omanikul tuleb muu hulgas veenduda, et majaesine tee on jääst puhas ning katuseräästast ei langeks jääpurikaid. Oma olemuselt on üldine käibekohustus hoolsuskohustus ja võlaõigusseaduse § 1050 lg 1 järgi saab eeldada kahju tekitaja hooletust, see tähendab, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata. Vastutusest vabanemiseks peab kinnisasja omanik tõendama, et ta on teinud endast kõik oleneva, et kahju ei tekiks.

Advokaadibüroo LMP juristi Päivi Margna sõnul võivad hooletusest põhjustatud kahjud ulatuda tuhandetesse eurodesse ning ohutuslint või seina najale asetatud puulipid vastutusest ei päästa.

«Praktikas on olnud juhtumeid, kus katuselt langenud lumi või jää on vigastanud jalakäijaid või sõidukeid. Kui sõidukite kahjud võivad piirneda paarituhande eurose kahjuga, siis raskemad inimvigastused võivad kaasa tuua väga suure kahjunõude – näiteks kui inimene kaotab töövõime, tuleb vastutajal tasuda kuni inimese elupäevade lõpuni keskmist õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu. Linnapildis näeme sageli, et majaomanikud on seina äärde asetanud puulipid või piiranud maja külje ohutuslindiga, kuid selline hoiatusmeede ei päästa majaomanikku õnnetuse korral vastutusest. Korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse, kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta,» sõnas Margna.

Ta lisab, et katuste ning räästa hooldamata jätmise korral ei pruugi abi olla ka kindlustusest.

«Kui majaomanik laseb südamerahus lumel oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda lootuses, et võimaliku probleemi korral kannab kahjud kindlustusselts, siis ei pruugi see nii olla – tahtliku hooletuse korral ei pruugi kindlustusselts kahjusid hüvitada ning sellisel juhul tuleb kahjud ikkagi kanda majaomanikul või ühistul endal,» lisas Margna.

Lisaks võimalikule õnnetusele tuleb arvestada ka asjaoluga, et kohalikud omavalitsused korraldavad talviseid kontrollkäike ning võivad hooletut kinnistuomanikku heakorraeeskirjade rikkumise eest karistada.